Paljude õpilaste haridus sellega piirneski. Õpilane oli omandanud Koraani palved, mõned teadmised kalligraafiast ja elementaarse arvutamisoskused. Osad lapsed asusid peale kooli lõppemist tööle, tavaliselt isa juurde abistama. Alates 12.eluaastast võisid poisid minna õppima ulemi juurde, kus tase oli tunduvalt kõrgem kui algkoolis. Mõned poisid aga asusid käsitööliste või kaupmeeste juurde õpipoisteks ning sai õppides tsunfti liikmeks. Kes aga soovis, sai edasi õppida medreses, mis oli samuti tasuta ning oli kui kesk- või ülikool. Õpiti araabia ja pärsia keele grammatikat, eetikat ja luulet, täiendati teadmisi aritmeetikas. Siiski pidid neil õpilastel olema tugev majanduslik toetus, sest mõnikord tuli rännata ühest linnast teise, et kuulata tuntumaid usuteadlasi. 11. sajandist kujunesid silmapaistvamateks õppekeskusteks Nizamia ülikoolid, mis valmistasid üliõpilasi ette nii teadmiste, hinge kui ka vaimu poolest. Kooli lõpetaja sai diplomi, millega
teokraatliku riigiga e. kaliifile kuulus nii ilmalik kui vaimulik võim. Vallutati alasid, et eemaldada konflikte, sest Araabia kalifaadis ei tohtinud riigisiseselt sõdida; mitte-islamiusulistelt nõuti makse. · Perekond: o Mehel võib olla kuni neli naist (peab suutma kõiki võrdselt ülal pidada) o Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse) · Haridus ja teadus mektebes õpetati koraani lugema ja tundma, medreses õpetati ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Teaduses ei kardetud eksperimenteerida viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi; arenes farmakoloogia e. ravimiteadus; arendasid edasi matemaatikat; käsitleti kliima mõju inimesele; võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid (tuntud kui Araabia numbrid). · Kunst ja kultuur sealiha ei tohi süüa (siga on roojane loom); naised peavad
Teose lõpustseen esitatakse Allaki jutustusena (jutustab sellest teistele karjustele). Too vahendab, et Uzuk jäänud Suhan bai majas alalise tagakiusamise tõttu täiesti otsa. Ta pidanud oma elu ebaõnnestunuks: polnud tal ei lapsi ega õnne. Allak nägi, kuidas Uzuk hüppas kaljult alla. Berdõ Kerbabajev (18941974) Sündis Kouki-Zereni külas Ashabadi oblastis. 1948. aastast Kommunistliku Partei liige. Kõrgema hariduse omandas Buhhaara medreses, õppis alates 1917. aastast Leningradi Orientalistika Instituudis. Kirjanikutegevust alustas luuletajana 1923. Võitles juba esimestes luuletustes feodaalsete igandite vastu. Avaldas 1920-40. aastatel mitmeid luuletuskogusid. Hiljem hakkas ka romaane kirjutama. Käsitleb romaanides nii turkmeeni rahva ajalugu kui ka aktuaalseid tootmisprobleeme. Romaan ,,Nebit Dag" (1959) on naftapuurimisest. Romaani peategelasteks on juhtivad töötajad
annaabi.ee 
