35. Kaubamärk – tähis, mida kasutatakse teiste äritegevuses ja majandustegevuses oma kaupade eristamiseks. 36. Karjäär – tõus teenistuses, ametirajal, edu mingil alal. Elukestev areng, mida pidevalt täiendada. 37. Konkurents – võistlus, konkureerimine, kaubatootjate ja turustajate võistlus suurema turuosa nimel. 38. Käibemaks – kaudne maks, mis laekub riigieelarvesse kauba hinna kaudu, toote või teenusele lisandunud väärtuse maks. (20%, 9% raamatud, ravimid, meditsiinivahendid, majutusasutused) 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade tootmise ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44
Komitee koostab arvamusi küsimustes, mis on seotud tekkivate või hiljuti avastatud tervise- ja keskkonnariskidega, ning laiemates, keerukamates või multidistsiplinaarsetes küsimustes, mis nõuavad ulatuslikku riskide hindamist seoses tarbijaohutuse või inimeste tervisega ning millega ei tegele teised riskihindamise eest vastutavad ühenduse asutused. Võimalikud tegevusvaldkonnad on järgmised: · antimikroobne resistentsus · uued tehnoloogiad (nt nanotehnoloogia) · meditsiinivahendid, sealhulgas need, mis sisaldavad loomset ja/või inimpäritolu aineid · füüsikalised ohud (nt müra, elektromagnetväljad) · koetehnoloogia · veretooted · viljakuse vähenemine · endokriinsete elundite vähk · riskitegurite vastastikuse mõjuga seotud võimalikud riskid, koostoime mõju, kumulatiivne mõju · uute riskide hindamise metoodika Komiteel võidakse paluda käsitleda ka riske, mis on seotud inimeste tervise jaoks otsustavate
spetsiifilised evakuatsiooniplaanid jm skeemid, mille koostamisel tuleb arvestada võimaliku hädaolukorra ulatust, intensiivsust, kestust ja mõju kohalikule kogukonnale. Detailselt tuleb kirjeldada inimeste vastutust evakueerimisel - kes juhib, kes koordineerib jne, - millised on erinevate astutuste ülesanded, millised on ressursivajadused evakueerimiseks (transport, toit, vesi, meditsiinivahendid, sanitaarvahendid, generaatorid jne) ning kuidas toimub evakuatsioonisündmuste jäädvustamine ja vajalike raportite koostamine[47, lk 4]. Kriisireguleerimisplaanis oleks vaja ka täpsustada, kes vastutavad ametkondades hädaolukorraks valmisoleku alase koolituse ja väljaõppe eest ning millised sihtgrupid vajavad hädaolukorraks valmisoleku alast koolitust. Samuti võib kirjeldada seda, millise regulaarsusega koolitused, õppused toimuvad [47, lk 4-5]. 0.7 Kriisireguleerimismeeskond
ajal kannab ka patsient näomaski. Patsiendi hospitaliseerimise järel teavitab brigaad häirekeskust desinfitseerimisvajadusest ning sõidab kiirabi tugikeskuse autopesulasse . Dekontaminatsiooniga alustatakse kohe pärast patsiendi juurest lahkumist, püüdes sellega piirata nakkuse levikut. Nakkusarsti kinnitatud ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral järgitakse dekontaminatsiooniks nakkusarsti juhiseid. Kõiki ühekordseid vahendeid (isikukaitsevahendid, meditsiinivahendid jne), mis puutusid kokku patsiendiga, käsitletakse kui nakkusohtlikke jäätmeid ja kogutakse ning utiliseeritakse selle kohaselt. 2) Nakkushaige transport sündmuskohalt haiglasse, diagnoos (või kahtlus teatud diagnoosile) on ette teada. Kuna on ette teada diagnoos (või kahtlus teatud diagnoosile), on olemas võimalus (vajadus ja kohustus) kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid mikroorganismide ülekandemehhanismi (nakkuse leviku tee) kohaselt. 669
annaabi.ee 
