isaks. H. G. Wellsi tuntumad tööd: ,,Ajamasin" ("The Time Machine", 1895) "Doktor Moreau saar" ("The Island of Doctor Moreau", 1896) "Nähtamatu" ("The Invisible Man", 1897) "Maailmade sõda" ("The War of the Worlds", 1898) "Esimesed inimesed kuu peal" ("The First Men in the Moon", 1901) ,,Õhusõda" (,,The War in The Air," 1908) "Inimjumalad" ("Men Like Gods", 1923) ,,Nähtamatu" jutustab faustiliku loo andekast meditsiinitudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. Griffini eksperiment õnnestub, kuid pikapeale kaotab ta vaimse tasakaalu. ,,Nähtamatu" on ühtaegu nii traagiline kui ka koomiline romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab H. G. Wells kritiseerida eelarvamuste
tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA
20. detsember 1896 saadi luba luua esimene maaspordiselts kogu Vene riigis. Rajati oma võistlusrada ning hakati usinalt ka võistlusi korraldama. Pikka aega tegutseti edukalt, kuni 1912. aastal rendilepingute tüliga seltsi tegevus lõpetati. 1898. aastal leidis aset meie tollase rattaspordi esimene suurvõistlus Riiast- Tallinnasse, kus distantsi oli sisse arvatud ka Türi. Kogupikkus 380 versta (umbes 400 km). 18 võidusõitja hulgast tuli võitjaks meditsiinitudengist viljandlane O. Palenberg. Ta oli nime teinud omale ka juba Peterburg- Moskva võidusõidul, mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Veel kuulsam mees ülevenemaalises mastaabis oli aga haapsallane Karl 18 Tammann. Aastal 1900, kui Peterburist Moskvasse sõideti juba kuuendat korda, Tammann selle 650 verstase sõidu võitis ajaga 33h 44min. Võistluskomisjon leidis nii pika sõidu aga
annaabi.ee 
