haigestuvad või mitte. Meeste ja naiste skisofreenial on palju erinevaid jooni. Naistel avaldub skisofreenia raskemaid vorme harvemini, mis naisi kaitseb, ei ole lõplikult selge (põhjuseks peetakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust). Väidetavalt on skisofreeniasse haigestumine vähenemas, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad (põhjusi tuuakse mitmeid, sealhulgas ravimi kvaliteedi tõus, varasem diagnoosimine ja parem meditsiiniteenistus üldse). 4 Ravivõimalused Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks: Positiivsete ja negatiivsete sümptomite ülestähendamiseks kasutatakse psühhiaatrilisi skaalasid. Sümptomid peavad olema täpselt dokumenteeritud, sest nad võivad ajas muutuda. Üldseisundi poolest tervel inimesel võivad vajalikuks osutuda järgmised uuringud: · uriinis ravimi ja narkootiliste ainete sisaldus,
Tööjaotuse eesmärgil moodustati järgmised osakonnad: sanatooriumise ja varjupaikade, haigemajade, transporid , majanduse ja varustuste, hoolekande, arstiriistade ning poteeside muretsemise ja korjanduse osakond. Rahuajal lisanusid Noorte Punase Risti ja õdede osakonnad ning samariitlaste koondis ja naistekomitee. Eesti Punase Risti tegevuse algperioodi põhiülesandeks oli töötamine rindel-eeskätt transporditi haavatuid ja haigeid sõdureid. Et Eesti sõjaväe meditsiiniteenistus veel ei funksioneerinud, siis oli Punase Risti ülesaneks haavatute esmaabi andmine, nende evakueerimine eesliinilt, haava ja haiguse järi jaotamine, pesemine ja puhastamine, toitmine ja pesuga arvutamine ning Punase Risti ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse asutusse paigutamine. Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8
sõjaväeasutused, transpordivahendid, positsioonid ja taktikaliselt olulised maastikuosad); · säästa tsiviilisikuid ja- objekte (tsiviilisikud on need, kes ei kuulu relvajõudude koosseisu. Tsiviilobjektid on objektid, mida ei kasutata sõjalisel otstarbel); · ära tekita suuremat kahju, kui seda nõuab ülesande täitmine. Ära ründa järgmiste märkidega objekte ja isikuid, kui neid ei kasutata lahingutegevuseks või kui teisiti ei ole kästud. Pilt 1.22 meditsiiniteenistus ja vaimulikud 21 Pilt 1.23 tsiviilkaitse Pilt 1.24 Pilt 1.25 Pilt 1.26 vaherahu lipp 22 KÄITUMINE RAHVUSVAHELISE SÕJAÕIGUSE PÕHIMÕTETE JÄRGI Haavatud vastased: · kogu nad kokku ja käitu nendega samadel alustel, kui sõjavangidega kuid arvestades vigastuse iseloomu; · osuta nendele esmaabi; · tee nendest ettekanne jaoülemale, kes annab nad
annaabi.ee 
