TERVISTTOETAV RIIKLIK POLIITIKA (healthy public policy) Valitsuse, omavalitsuste ja kogu avaliku sektori poliitiliste otsuste kaudu rahvastiku tervise arengule soodsate tingimuste loomine (näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, majandusliku, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mõjude muutmine tervisttoetavamaks, indiviidide, gruppide ja kogukondade kaasamine otsustetegemisse ning koostöö arendamine erinevate sektorite vahel jpm). TERVISHOID (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis holmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. TERVISHOIUPOLIITKA (health care policy or medical care policy) all mõistetakse pigem raviteenuste osutamisele ning finantseerimisele suunatud tegevust ja otsuseid. Tervishoiupoliitika on suunatud tervishoiu arendamisele, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisele tervishoiusüsteemi suutlikkuse arendamisele. RAHVATERVIS (Public Health)
Tervise kontseptsioon, milles paigutatakse inimene mitme keskkonna (perekond, kogukond, tehiskeskkond, kultuur ja biosfäär) keskele. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna - mõju inimesele ja ta perekonnale. Terviseteenus (health service) Erinevate teenuseosutajate tegevus, mille eesmärgiks on tervise edendamine või haiguste ennetamine. Tervishoid (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. Tervishoiuteenus (health service) Tervishoiutöötajate pakutavad teenused, et tagada tervise edendamine, säilitamine ja taastamine. Lisaks individuaalsele tervisehooldusele kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ka tervisekaitse, tervisedendus ja haiguste ennetamine. Terviskasvatus (health education) Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. Võimestumine (empowerment for health)
New economy erineb civic economy’st selle poolest, et koostööd tehakse ja ressursse jagatakse virtuaalmaailma vahendusel (Tracy, 2020). Civic economy peamine sarnasus eelmainitud majandussüsteemidega on ressursside jagamine eesmärgil suurendada heaolutaset kogukonnas. Üldjuhul suureneb selle käigus ka kogukonna liikmete vaheline kokkuhoid. 2. 2. Bromley by Bow Centre 2.1 Olemus Bromley by Bow Centre on heategevusorganisatsioon, mis ühendab ulatusliku naabruskeskuse meditsiinipraktika kogukonna uurimisprojektiga. Bromley meeskond toetab inimesi mitmesuguste integreeritud teenustega, lähtudes nende individuaalsetest vajadustest. Nad on öelnud, et nende hinnangul juhivad tervist peamiselt mitte meditsiinilised, vaid sotsiaalsed tegurid. Bromley by Bow Centre omab strateegilist partnerlust paljude organisatsioonide ja rahastajatega. Koos kavandatakse ja pakutakse väga tõhusaid programme, mille eesmärgiks on
Sealjuures toimus enamiku liikide ulatuslik geneetiline muundamine, nii et mõnikord on seda raske ära tunda nende looduslikke eellasi. Juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlemisel meetodeid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Näiteks kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED Toiduainetetööstus Probiootilised bakterid - lisatakse Pagaritooted pärmitaigen piimatoodetele Hapendamine hapukapsas, hapukurk
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism
Kiirgusohutuse kava kirjeldab kiirgustegevusega seotud meditsiinipersonali ja patsientide asjatu kiiritamise vältimise põhimõtted. Kava väljatöötamisel on lähtutud EV Kiirgusseadusest, tervishoiuministri radioloogiavaldkonda puudutavatest määrustest , Rahvusvahelise Kiirguskaitse-komisjoni (ICRP) soovitustest ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ohutusstandarditest. Radioloogiliste uuringute põhjendatud kasutamine on kaasaegse meditsiinipraktika lahutamatu osa. Valdavalt kahjuliku bioloogilise toimega ioniseeriva kiirguse kasutamist radiodiagnostikas õigustab uuringutega saadava informatsiooni olulisus, mis kaalub üles suhteliselt madala kiirgusriski. Kuid igasugune lisakiiritus suurendab elanikonna ja kiirgustöötajate kiirguskoormust ja seeläbi suureneb ka pöördumatute tervisekahjustuste tekke risk. Tuginetakse kiirguskaitse kolmele põhimõttele: 1. 1. kiirgustegevus peab olema alati põhjendatud
sajandil. 1136. aastal näib Konstantinoopoli Pantokraatori kloostri haigla asutamisürik kinnitavat selle traditsiooni jätkumist, mainides mh ka haiglas aset leidma pidavat meditsiiniõpet. Araabia-islami maailmas oli 10. sajandil suuremad haiglad sellistes linnades nagu Kairo, Bagdad ja Damaskus. 12. sajandiks olid araablastel haiglad juba enamuses keskustes. Mõnes haiglas toimus ka arstiõpe. Peaasjalikult hoolitsesid islami haiglad vanade ja puudustkannatajate eest (jäädes muu meditsiinipraktika kõrval siiski tagasihoidlikule positsioonile). Keskaegse Euroopa haiglad olid eeskätt seotud kiriklike institutsioonidega (kloostrid), nende asutamisel mängisid tähtsat rolli ka kõikvõimalikud heategijad. Viimaseid motiveeris see, et annetused tõstsid ühiskondlikku prestiizi. Tegemist oli eeskätt vaeste, vanade, puudustkannatajate ning palverändurite varjupaikadega. Need asutused olid väikesed ja eksisteerisid sageli lühiaegselt, peaaegu kunagi ei olnud neis arsti
annaabi.ee 
