hakkama inimesi õpetama korralikut elama. inglismaal hakati vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel ja sellest lähtuvalt tehti ümber vaesteseadused. hakati mõistma, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. 19. sajandi keskel avastas Chadwick, et inimesed elavad haisvas keskkonnas ja alguse sai kanalisatsioon. tekkisid heategevad organisatsioonid. saksamaal kujunev välja politseiline tervishoiukorraldus-meditsiinipolitsei, st et riigi poolt surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck). inglismaal ninepence for fourpence (inimene ise paneb 4 penni, riik 3 penni ja tehas 2 penni). saadi aru, et riigi arengule aitavad lisaks kirjaoskajatele ja motiveritud inimestele ka terved inimesed. tööliskond hakkas organiseeruma -> tekkisid haigekassad-> tekkis vajadus arstide järele
sai selgeks, et tegemist on joogiveega leviva haigusega. (Snow hüpotees meenutagem, et oldi jätkuvalt bakterioloogia-eelses ajas oli, et koolera ei saa levida miasmidega, kuivõrd haiged pole mitte kopsud, vaid seedeelundkond.) 1875. aasta Briti Rahvatervise seadus määras asjassepuutuvad ametnikud kohtadele, st, et meditsiinilist kompetentsi omavad inimesed paigutati riigivalitsemise süsteemi. Saksamaal kujunes 18.-19. sajandi vahetusel välja politseiline tervishoiukorraldus meditsiinipolitsei. Mõtteviisi juured olid humanismis, aga ka katoliku kiriku (Lõuna Saksamaal) soovis säilitada enda juhtiv roll ühiskonnas. Juba 1738. aastal avaldas lugejale juba tuttav Fr. Hoffmann teose Medicus politicus (Riigiarst), milles seletas meditsiini tähtsust erinevates õiguslikes aspektides. Meditsiin ja õigusteadus näisid Preisimaal jm Saksa riikides valitseva kameralismi (ratsionaalse riigivalitsemise) kontekstis lähedased olevat, mõlemad pidid olema valitseja võtavad. 18
alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised muuhulgas püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist solidaarsust. 52 · Niisiis pääseb ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). · Saksamaal kujuneb 18.-19. sajandi vahetusel välja aga politseiline tervishoiukorraldus meditsiinipolitsei (Johann Peter Frank), st, et nö "ülevalt poolt" riigi tasemelt, surutakse elanikkonnale peale teatav maksu- jm reeglistik. Riiklikule haigekassade- ja sotsiaalsüsteemile pani aluse Saksa seadusandlus kui 1883 a alustas Bismarck Saksamaal riikliku meditsiinikindlustusega. 1911 Inglismaal saab Lloyd George ettepanek (Bismarcki järgi), hea vastuvõtu Ninepence for fourpence. Inimene ise paneb 4, tehas 2 ja riik 3 penni. Poliitikutel tekkis võimalus
annaabi.ee 
