· üleloomulikud (usk, müstiline kättemaks) · animistlikud (hinge kaotus) · maagilised (nõidus) 1. LOENG Olemise Ahel. Mis see on? Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. Egiptuse ja Mesopotaamia arstikunstiga seotud märksõnad ja nende omavaheline võrdlus. Egiptus: · kõrge arstiteaduse tase · liigub empiirilistelt (bioloogilistelt) vaatepunktidelt järjest enam müstikaga seotud lähenemisele (Mesopotaamis sama dendents)
Antiikaaega ulatuv vastandumine elu ja looduse seletamisel, mis nt vaimuhaiguste ning neuroloogia (vaimuhaigused versus närvihaigused) kontekstis veel 20. sajandil aktuaalne oli. · Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. · Empiiriline versus teoreetiline Empiiriline tunnetus on teooriatest sageli ees käinud see on teaduse arengut kiirendanud, kuid toonud kaasa ka umbteedele suubumist (nt nõukogudemaal, kus ,,praktika saab tõe kriteeriumiks"). · Instrumentaariumi ja teiste teaduste arengu mõju. (Interdistsiplinaarsus) · Ühiskonna mõju
Midagi siiski aset leidis, 25 XVI. 9. SEMINAR Epidemioloogia. Tervishoiu areng. EPIDEMIOLOOGIA on teadusharu, mis uurib haiguste tekkimist ja leviku seaduspärasusi. Kuigi mõiste on vana, tekkis selle nimega eraldi distsipliin alles 19. sajandi keskpaigas, mil sanitaararstid püüdsid selgusele saada mõnede toona aktuaalsete nakkushaiguste etioloogias. Inglismaal loodi 1850. aastal the London Epidemiological Society. Nagu meditsiiniloos üldiselt tavaks, saab ka epidemioloogiast ülevaadet alustada Antiik- Kreekast, kus mõned Hippokratesele omistatavad kirjatööd (Õhust, veest ja maakohtadest ning Epideemiad) sobituvad vastavasse konteksti. Neis kõneldi epideemilistest ja endeemilistest haigustest, nende seotusest kliima jms-ga. Vastavad käsitlused tulevatel sajanditel keskendusid kaasaja mõistes eeskätt nakkushaiguste temaatikale. Arutleti võimalike nakkusallikate ning vastumeetmete (karantiin, isoleerimine) üle
annaabi.ee 
