Mendel avastas tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta sõnastas diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite olemasolu, mida ise nimetas vormiloovateks elementideks, tänapäeval tunneme neid geenidena. Seega loodi ka geeniteooria, eeskätt geenide pärandumise ja kombineerumise peamised seaduspärasused (nn Mendeli seadused). 37. „Tervise riigistamine“ 18. sajandi uue meditsiinikorralduse tekke, mille korral riik sekkus kodanikega seotud sanitaaroludesse. Selle arengu põhjuseks on linnastumine, mis oli seotud industrialiseerumisega; globaliseerumine ning populatsiooni kvaliteedi ja kvantiteedi näitajate hindamise suurenemine. Olulist rolli tervise riigistamisel mängib arst. 38. Eugeenika (positiivne ja negatiivne, meetodid) Eugeenika- 19.- 20. sajandi liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.
selge sotsiaalsete protsesside olulisus ja nende analüüs haiguste levikus, ammugi siis arusaam haigustekitajatest. Viimaseid käsitleti valdavalt nn miasmide teooria raames (mis tähendas siiski ka positiivsete sammude kasutuselevõttu, nt laipade matmist kiirkorras taudide ajal, aga ka soode kuivendamist juba aastasadu tagasi, eesmärgiga vältida sealsete ,,aurude" levimist, kanalisatsiooni jms teket on juba mainitud). 18. sajandil hakkasid aga kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni kodanikega seotud sanitaaroludesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud industrialiseerumisest (alates 1750. aastast saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni kogurahvastikust 1880. aastal. Samas umbes ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel,
Ka sõdasid peeti kasulikuks (inimkonna arvukuse reguleerimise vaatevinklist) jne. Peamiselt asus Malthus jutlustama aga sündivusest hoidumist usklikuna ei pooldanud ta igasuguseid ,,ärahoidvaid" vahendeid, vaid jutlustas pigem sugulist karskust. See ideoloogia püsis teataval määral kuni Darwinini ja 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse sõdadeni, mille kontekstis pääses võidule iibehüsteeria (anti-maltusianism, pronatalism). 18. sajandil hakkasid kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni tervishoiuküsimustesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud tööstuse kontsentratsioonist (industrialiseerumisest) alates 1750. a, saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni 1880. a. Võibolla ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest jne
annaabi.ee 
