Edasist arengut ilmalikkuse poole mõjutasid Araabia õpetlased ning nende raamatukogudes säilinud Antiik-Kreeka teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka ühiskonnaelus ja keskklassil oli enam võimalusi haridusele. See oli tõukejõuks ülikoolide arengu hoogsustumisele. (Gutek 1995: 97) Esimesed ülikoolid Lääne-Euroopas olid Salerno, Bologna ja Pariisi ülikool. Pilt . Maal Salerno meditsiinikoolist 11. saj maj. Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool. Sealses piirkonnas oli säilinud Kreeka-Rooma kultuuripärand ja Salernot peeti ravivate mineraalveeallikate tõttu ka meditsiinikeskuseks. XXI sajandil tegutseski Salerno meditsiinikoolina, ülikoolina märgiti alles 1231. Seal tõlgiti ladina keelde araablaste meditsiinialaseid töid, tundides lahati loomi ja õpiti anatoomiat füüsiliste näidete pealt. (Gutek 1995: 99) Bologna ülikool sai ülikooli õigused 1158
naisi suitsetama. Kannatajateks jäävad eelkõige veel sündimata lapsed. Naistel võib olla meestest raskem suitsetamisest loobuda, selgus Pennsylvanias läbi viidud uuringust. Naised muretsevad reeglina rohkem suitsetamisest loobumisega kaasneva kehakaalu kasvu pärast, ka on nad suurema tõenäosusega kannatanud raskekujulisema depressiooni all, mis on seotud ebaõnnestunud suitsetamisest loobumisega, arvab uuringu autor Kenneth A. Perkins Pittsburghi ülikooli meditsiinikoolist. Ja mis kõige olulisem, partnerite toetus suitsetamisest loobumisel on naistele märksa väiksem kui vastupidise olukorra puhul (ehk kui mees kavatseb suitsetamise maha jätta). Perkins avastas, et mõned suitsetamisest loobumise tehnikad on meeste juures edukamad kui naiste juures. Tuleb välja, et nikotiini asendusteraapiad, näiteks närimiskumm või plaaster, on naiste peal vähem mõjusad. Tema sõnul kinnitavad seda fakti mitmed uuringud
määral."( "Journal of Consulting and Clinical Psychology" 12.1998.a.) Naistel võib olla meestest raskem suitsetamisest loobuda, selgus Pennsylvanias läbi viidud uuringust. Naised muretsevad reeglina rohkem suitsetamisest loobumisega kaasneva kehakaalu kasvu pärast, ka on nad suurema tõenäosusega kannatanud raskekujulisema depressiooni all, mis on seotud ebaõnnestunud suitsetamisest loobumisega, arvab uuringu autor Kenneth A. Perkins Pittsburghi ülikooli meditsiinikoolist. Ja mis kõige olulisem, partnerite toetus suitsetamisest loobumisel on naistele märksa väiksem kui vastupidise olukorra puhul (ehk kui mees kavatseb suitsetamise maha jätta). Perkins jõudis sellele järeldusele suitsetamisest loobumise juhtumeid uurides. Ta avastas, et naised ei ole mitte niivõrd sõltuvad nikotiinist kuivõrd keskkonnast, mis võib tekitada neis tahtmise sigaretti süüdata. Sellised olukorrad on kohvi joomine, stress või teiste inimeste suitsetamine