Kui palju inimesed päevas üldse naeravad? Palju rohkem kui nad ise aru saavad, ning lisab, et naermine aitab hingamisaparaadi tööle ning lihased liikumisse.Teised uuringud kinnitavad, et naermine tugevdab ka immuunsust, reguleerib stressiga kaasnevat südame arütmiat, arendab hingamissüsteemi ja lõdvestab pinges lihaseid. Väide: Komöödiafilmi vaatamine parandab verevarustust ning vähendab südamehaiguste riski, kinnitavad teadlased. · Marylandi Ülikooli Meditsiinikeskuse uurijad võrdlesid naljafilmide ja draamade mõju inimesele, vahendab BBC. · Pisarakiskujate toimel vähenes inimestel verevool umbes 35 protsenti, ent naermine parandas verevarustust 22 protsenti. · Uuringus osales 20 tervet, mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat. Teadlaste arvates parandab naermine organismi verevarustust, kuna selle mõjul laieneb veresoonte sisekest ehk endoteel, mis
/3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist on madala intensiivsusega stressitekitajaga, muudab teid abituks," ütles Evans. Samas ei kurtnud ükski mürakeskkonnas töötav inimene stressi üle. /3/ "Ma arvan, et vaikne müra põhjustab teatud bioloogilist erutust, millest me ei ole teadlikud, aga mis on olemas ning on pidev," selgitas Washingtoni psühholoog Carole Stovall. /3/ New Yorgi Nassau ülikooli meditsiinikeskuse peapsühholoog Jason Kornrichi sõnul on see uuring esimene samm, aga on vaja teha täiendavaid uuringuid, et selgitada välja, kas müra põhjustab stressi. Samas usub ta, et müra võib tõepoolest tekitada stressi, eriti kui see on kontrollimatu, näiteks inimeste vestlus, kõndimine või liiklus. Teadmine, et teil puudub kontroll selle müra üle, häirib inimesi kõige rohkem. /3/ 2.3. Vaba aja müra Oli aeg, kus müra seostati ainult teatud kindla keskkonna - vabrikuga. Tänapäeval
/3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist on madala intensiivsusega stressitekitajaga, muudab teid abituks," ütles Evans. Samas ei kurtnud ükski mürakeskkonnas töötav inimene stressi üle. /3/ "Ma arvan, et vaikne müra põhjustab teatud bioloogilist erutust, millest me ei ole teadlikud, aga mis on olemas ning on pidev," selgitas Washingtoni psühholoog Carole Stovall. /3/ New Yorgi Nassau ülikooli meditsiinikeskuse peapsühholoog Jason Kornrichi sõnul on see uuring esimene samm, aga on vaja teha täiendavaid uuringuid, et selgitada välja, kas müra põhjustab stressi. Samas usub ta, et müra võib tõepoolest tekitada stressi, eriti kui see on kontrollimatu, näiteks inimeste vestlus, kõndimine või liiklus. Teadmine, et teil puudub kontroll selle müra üle, häirib inimesi kõige rohkem. /3/ 2.3. Vaba aja müra Oli aeg, kus müra seostati ainult teatud kindla keskkonna - vabrikuga. Tänapäeval
lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Ülle Jõesaar – Sisekaitseakadeemia lektor Marius Kupper – Eesti Raudtee ohutusosakonna peaspetsialist Ahti Varblane – major, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülemarst, erakorralise meditsiini arst Marko Ild – Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kriisireguleerimisteenistuse üleminspektor Katrin Koort – Tallinna Kiirabi ravijuht, erakorralise meditsiini arst, Tallinna Kiirabi koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert
annaabi.ee 
