bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepärilik muutlikkus on tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. 7.Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku. 8.Kaksukud on hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas kuna saab uurida kuidas muutlikkuse erinevad vormid inimese kujunemist mõjutavad. 9.Vegetatiivne-võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkraksed organismid.Eoseline-aluseks et ühel organismil tekib palju eoseid.Suguline-vaja kaht eri soost vanemorganismi. 10. 11.Eoseline paljunemine-võib osaleda ainult üks vanemorganism.eostega paljunemisel on pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel.nt:sõnajalad paljunevad eostega. 12
lihasjõud 8. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. Ühemunaraku mitmikud tekkivad kui 1 munarakk viljastab 1 spermiga ja viljastanud munarakk jaguneb mitmeks, nad on välimuselt identsed (sama sugu, pärilikult ühesugused) Erimunaraku kaksikute puhul viljastatakse kaks erinevat munarakku ja järglased võivad olla erinevast soost ning väliselt erinevad 9. Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel. Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 10. Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? Suguline paljunemine- Inimene ja suurem osa loomariigist, mittesuguline paljunemine-
Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutlikus; nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud. 9.Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. Ühemunaraku kaksikute puhul on ainult jaguneb üks munarakk kaheks ja järglastel on sama sugu ning väliselt suur sarnasus. Erimunaraku kaksikute puhul viljastatakse kaks erinevat munarakku ja järglased võivad olla erinevast soost ning väliselt tihti erinevad. 10.Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel. Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 11.Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb?
pärilikkuse informatsiooni? 4. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? 5. Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleelide toimet. 6. Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. 7. Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? 8. Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. 9. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. 10. Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? 11. Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? 12. Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. 13. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? 14. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. 15. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. 16. Nimeta pärilikke haigusi. 17. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? 18. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?. 19. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? 20
(Duschenne'i lihasdüstroofia). Need on väga haruldased. Sagedasemate haiguste - kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, diabeet, vähk - puhul on olulised mitmed geenid, mis koostoimes keskkonnaga osalevad haiguse avaldumises. Kuna nimetatud haigusi põeb suur osa rahvastikust, on tähtis nende omavahelisi seoseid teada väga täpselt. Seeläbi lisame elule aastaid ja aastatele elu. Mis on praegu võimalik meditsiinigeneetikas? Juba praegu diagnoositakse haigusi geeni tasemel. Paraku on see võimalik peamiselt harva esinevate ühe-geeni-haiguste puhul, millega seotud geen on juba teada. Näiteks võetakse igas Eesti sünnitusmajas kõigilt vastsündinutelt vereproov, mille järgi uuritakse, ega nad põe kaasasündinud kilpnäärme alatalitlust või fenüülketonuuriat. Nimetatud haigused põhjustavad rasket vaimset alaarengut. Mõlema haiguse õigeaegne avastamine võimaldab arengupeetust ära hoida
Euroopas ükskõikne suhtumine, Aafrikas teatud hõimudel äärmisel positiivne suhtumine mitmikute sündi -> kunstliku valikute tõttu mitmikute sünni sagedus oluliselt tõusis. Nt Nigeerias joruba hõim 3. sünnitaja vanus ...~38 (+/- 1) 4. embrüosiire (2 embrüot) 5. viljatusvastane hormoonravi 6. rasestumisvastaste preparaatide pikk kasutamine ja sellest järsk loobumine ning viljastumine paari järgneva ovulatsioonitsükli jooksul Kaksikute kasutus meditsiinigeneetikas 1. tuleb kindlaks teha, kas tegemist on ühemuna- või erimunakaksikutega 1. välistusmeetod (võrreldakse monogeenseid muutumatuid tunnuseid, kui kasvõi üheski on erinevus, on tegemist erimunakaksikutega. Nt vererühmad, immuunsusfaktorid, DNA võrdlev analüüs) 2. naha ristsiire. Ühemunakaksikutel äratõukereaktsiooni ei esine -> on ideaalsed doonorid. 2. ühemunakaksikutel -> teadlasi huvitab, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja
annaabi.ee 
