vaimsetest distsipliinidest. Selle taustal toimub lugematu jumalate, jumalannade kummardamine. Kaks tähtsamat jumalat, keda hinduistid kummardavad on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega. Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna. Sivat kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana. Tal on kaks poega: elevandipeaga jumal Ganesa ning Skanda ehk Murugan. Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust- elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust- suhteid, millel põhineb kogu elu. Kosmilise tantsijana on Siva loomingu ja hävingu jumal, kes oma tantsuga hoiab ülal universumi lõputut rütmi.
hinduismi algtõdesid. Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monistid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Kaks tähtsamat jumalat , keda hinduistid kõikjal kummardavad, on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega.Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma (korra, seaduse, õigluse) alalhoidmisega. Sivat ('heaendeline') kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana.Kõige rohkem kummardatakse fallosekujulist Sivat.Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust-elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust-suhteid, millel pühineb kogu elu.Hindud võivad kummardada mitut jumalat, kuid nad usuvad sealjuures, et kõik jumalad on üks. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste.Uskumus, et inimese teod määravad ära tema
11 Lavastajate hulgas on 1960. aastatel alustanud põlvkond veel üsna aktiivne, kuigi ilmutab vahel väsimuse märke. Kõige intrigeerivam sellest rühmast on olnud Mati Unt, kelle lavastuste erudeeritud vihjelisust ja peent irooniat tuuakse tavaliselt "postmodernistlike" hoiakute näidiseks. Kuid 1990-te keskseteks nimedeks olid mõnevõrra nooremad Priit Pedajas ja Elmo Nüganen. Pedajas äratas esmalt tähelepanu aeglaste, mediteerivate, meeleolurõhuliste lavastustega.Nüganen osutas oma esimestes lavastustes eesti teatris nii harva nähtavat kergust, sära ja rütmilist elevust; tema järgnev areng on kulgenud psühholoogilise süvenemise suunas. Veel nooremate lavastajate hulgast tuleb nimetada Jaanus Rohumaad, Katrin Kaasik-Aaslavit, Hendrik Toomperet. Viimase aja arengud Paranenud majanduslikes oludes on ilmunud rida uusi festivale. Staazikaim on juba 1990
annaabi.ee 
