puru. Viinad viinad on piiritusest lahjendasmise teel saadud kanged alkohoolsed joogid. Viinad jagunevad kolmeks, 1maitsestatud, 2maitsestamata ja 3puuvilja viinad. Maitsestamata on värvitud, maitselt neutraalsed, alati valmistatud teraviljast, oder ja nisu, maitse erinevused tulevad suhkru sisaldusest, destilleerimise meetodist.Umbes 8000 kg vilja saab 3000 l piiritust. Maitsestamata viina kasutatakse baaritöös, napsuna, naperatiivina, medistsiinis. tuntumad ja kvaliteetsemad - viru valge, absoluut, smirnoff. Maitsestatud. kas destilleerimise ajal maitsestatakse või pärast seda. arbuus, köömned, kadaka marjad, pohlad, jõhvid, rohkelt levinud lagrits, korjander, parpariss, fenkool, aapteegitill. maitsestatud viinad - akvaviit köömne viin levinud skandinaavia maades,aniisiviin prantsusmaal ja kreekas, genever hollandist,dzinnid Puuvilja viinad - pole puuviljadega maitsetatud aga kohe tehtud puuviljadest
* CaSO4 kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. * BaSO4 baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi baasil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. *CaCl2 kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi .kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks *Ca(NO3)2 kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all
Teda kasutatakse toiduäädikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, värvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu näiteks atsetooni valmistamiseks. Etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena. Etaanhappe sooli (etanaate) kasutatakse umbrohutõrje vahendite koostises, medistsiinis, tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel. TEISI KARBOKSÜÜLHAPPEID Võihape (butaanhape) Vaba butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer
Sel omadusel põhineb kipsi kasutamine ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). 4) BaSO4 baariumsulfaat 5 Baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi basil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. 5) CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. 6) Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat
jäätmeteks. Tähistatakse vastavalt low (inglise LowLevelWaste, LLW), intermediate (inglise IntermediateLevel Waste, ILW) ja highlevel(inglise HighLevel Waste, HLW). Enam tekib neid uraanimajanduses, umbes 80% uraani kaevandamisel ja nad on kaevanduste lähedale laostatud (maetud). Järgmine osa põhineb tuumajaamadest, ligi 12000 tonni aastas, tuumauurimiskeskustest ja kütuse korduskasutusest ning tuumarelva omavatel riikidel tuumapommi töötlemisel. Piiratud kogus tekib seda samuti medistsiinis, tööstuses ja uurimistöödel. Näiteks, Prantsusmaal toodetakse igal aastal 2500 kg tööstusjäätmeid elaniku kohta. Sellest 100 kg on mürgiseid ja alla 1 kg TEJ jäätmeid. Sellest ainult 100 g on pikka aega radioaktiivsena püsivaid jäätmeid, sealhulgas 10 g kõrge aktiivsusega jäätmeid inimese kohta. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärgiks on kaitsta inimesi ja keskkonda. Nende kasutamine on rahvusvaheliselt seadustega reguleeritud, s.h ka
annaabi.ee 
