Puudulik ja ebapiisav keskendumine. Halb organiseeritus ning aja ja tegevuste planeerimine. Kannatamatus, kärsitus. Kiire ärrituvus Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed. Poisse on hüperaktiivsete hulgas kordades rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi. Jaguneb kolmeks: Domineerivalt tähelepanematus Domineerivalt hüperaktiivsus Kombineeritud tüüp Ravi on pikaajaline, koosneb: psühhosotsiaalsest abist ja medikamentoossest ravist. (SA EESTI LASTEFOND) Haiguse põhjused Uuritud on palju, kuid täpne põhjus on teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda: Geneetikas (seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis Keskonnas (stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, ema alkoholi ja narkootikumide tarbimine, suitsetamine raseduse ajal)
See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või kaudselt mingitest välisteguritest, nt kirurgilisest või medikamentoossest sekkumisest või traumast. Teisel juhul väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt hilja (üldiselt pärast 28. arvestuslikku rasedusnädalat, elualalhoiusüsteemi rakendamise korral ~22. rasedusnädalast) ning loode ei ole surmavalt kahjustatud. Kui tegemist on abordiga enne loote ellujäämisvõimelisuse saavutamist või on loode saanud surmavaid kahjustusi või ei anta talle emakast väljumise järel vajalikku
See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või kaudselt mingitest välisteguritest, nt kirurgilisest või medikamentoossest sekkumisest või traumast. Teisel juhul väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt hilja (üldiselt pärast 28. arvestuslikku rasedusnädalat, elualalhoiusüsteemi rakendamise korral ~22. rasedusnädalast) ning loode ei ole surmavalt kahjustatud. Kui tegemist on abordiga enne loote ellujäämisvõimelisuse saavutamist või on loode saanud surmavaid kahjustusi või ei anta talle emakast väljumise järel vajalikku ellujäämisabi, sureb
See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või kaudselt mingitest välisteguritest, nt kirurgilisest või medikamentoossest sekkumisest või traumast. Teisel juhul väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt hilja (üldiselt pärast 28. arvestuslikku rasedusnädalat, elualalhoiusüsteemi rakendamise korral ~22. rasedusnädalast) ning loode ei ole surmavalt kahjustatud. Kui tegemist on abordiga enne loote ellujäämisvõimelisuse saavutamist või on loode saanud surmavaid kahjustusi või ei anta talle
annaabi.ee 
