keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja koletsüstokiniin, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Sekretiini vabastatakse, kui soolesisu pH langeb, kui happeline toitmass saabub maost peensoolde. Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed Tüüpiliselt on rohtsete taimeosade veesisaldus keskmiselt 70 % kaalust. Kuivust taluvad
edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. suhteliselt aeglane b) parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Tüüpiline lokaalne mediaator on histamiin, mida eksotsüteerivad sidekudedes olevad nuumrakud. Huvitav lokaalse mediaatorina toimiv signaalmolekul on NO, mis käivitab tsüklilise GMP-ga seotud signaali ülekande raja. Seda ainet kasutatakse juba üle 100 aasta stenokardia raviks. Normaalselt organismis sünteesitakse NO-d ensüümi NO süntaasi poolt, mis deamineerib arginiini. NO toimib lokaalse mediaatorina, ta difundeerub läbi membraanide ja mõjutab naabruses asuvaid rakke. Närvikasvufaktorit e. NGF-i (nerve growth factor) sünteesivad kõik koed, mis on innerveeritud sümpaatiliste neuronite poolt
Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin. Atsetüülkoliin reageerib muskariintundlike retseptoritega. Sümpaatikuse preganglionaarsed kiud seedekulglale väljuvad Th5...Th12, L1...L3, lülituvad ümber ganglion coeliacum'is (söögitoru, maks, kaksteistsõrmik, maks, pankreas), ganglion mesentericum superius'es (peensool, jämesoole algusosa), ja ganglion mesentericum inferius'es (alumine käärsool, pärak). Preganglionaarsete kiudude erutuse ülekande substants on atsetüülkoliin,
(joon. 30). Nende biokeemiline eelühend organismis on aminohape türosiin. Nad on aromaatsed alkoholid. hüdroksüülim ine, Dopamiin ja noradrenaliin on neuromediaatorid, dekarboksüülim ine adrenaliin aga ka neerupealise säsiolluse hormoon. Dopamiin on noradrenaliini ja adrenaliini sünteesi eel- HO D opam iin vorm (joon. 30). Noradrenaliin kannab mediaatorina HO CH 2 C H 2 NH 2 närviimpulsse üle sümpaatilistest närvilõpmetest efektorelundile (sagedamini silelihastele). Adrenaliin stimuleerib südametegevust, tõstab vererõhku ja aval- hüdroksüülim ine dab perifeerset veresooni ahendavat toimet. Viimase omaduse tõttu kasutatakse teda ka ulatuslike vere- HO kaotuste ja shokiseisundite puhul, samuti kirurgias. OH N orepinefriin