Ebapiisava ulatusega signaali puhul reaktsiooni ei toimu. Narkootikumid mõjutavad närviülekannet mediaatoritena, mida organism muidu ise toodab. Kui neid saadakse mujalt, pole organismil neid ise vaja toota, aga aineid oleks sellegipoolest vaja. St tekib sõltuvus ning ravil tuleb taastada närvisüsteemi normaalne talitlus. Vananedes aeglustub ainevahetus ning halveneb aju verevarustus, sest organism ei suuda aju piisavalt korralikult hapniku ja toitainetega varustada, halveneb mediaatorainete tootmine. Mitmefunktsionaalsed sisenõrenäärmed: Neerupealised toodavad adrenaliini, noradrenaliini põhjustab viha, erutust, hirmu samas ka mitmesugused steroidid vee tagasiimbumine neerudes, stressi korral suurel glükoosisisaldus veres Sugunäärmed toodavad sugurakke, mees-ja nais suguhormoone Kõhunääre- insuliin ja glükagoon glükoosi sisaldumine veres Ajuripats kasvuhormoon luustiku ja lihaste kasv, mõjutab ainevahetust Hingamiskeskus Asub piklikajus
lihastele ja näärmetele. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ning annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda ja pidurduda. Sünapsid reguleerivad ka impulsi tugevust. Sünapsid on elektrilised või keemilised. Enamik närviülekandeid on keemilised ja sõltuvad mediaatorainete (e virgatsainete) toimest. Kui piisav arv mediaatoreid on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. Signaalid saabuvad neuronisse. Üks närvirakk (e neuron) suudab erutuda maksimaalselt 500x sekundis. Erutussünapside kaudu Pidurdussünapside kaudu Närvirakku saabub ühel ajal mitu Närvirakku saabub ühel ajal võrdselt erutussignaali pidurdavaid ja erutavaid signaale
Lisaks on ka ennetav tagasiside. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline - võitluse/põgenemise mehhanismid Parasümpaatiline - seedimise/taastumise mehhanismid. 24 Kahe süsteemi vahel valitseb tasakaal. Sümpaatilise aktiivsuse suurenedes parasümpaatiline aktiivsus langeb, ja vastupidi. Erutuse ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeaįnete e. mediaatorainete vahendusel. Nįi sümpaatilistes kui parasiimpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes on mediaatoriks atsetüülkoliin. Postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, sümpaatistes aga noradrenaliin. Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega. Näiteks atsetüülkoliin vegetatiivses ganglionites nikotiineegiliste kolinoretseptoritega ja efektorelundil (silelihasel ja vöötlihasel) muskariinergilise koliinoretseptoriga
Anatoomia/füsioloogia Seedetrakti, kopsude, limaskestade või veeni kaudu satuvad uimastid otse vereringesse. Nende tarbimise eesmärk on saavutada kiiresti aine suur kontsentratsioon ajus. Seepärast peab aine kiiresti jõudma verre ning sealt edasi läbi vere-aju barjääri (vt peatükki „Anatoomia ja 378 füsioloogia alused“) sihtorganisse. Seal tekib kas interaktsioon manustatud aine ja aju mediaatorainete vahel või siis satub aine otse aju retseptoritesse. Nii nagu ravimid, eritab organism uimastid kas otse välja (neerud, sapipõis, kopsud) või lagundab need enne (enamasti maksas). Olenevalt ainest võivad ka lagundamisel tekkivad kõrvalsaadused olla farmakoloogilise toimega. Peale selle võivad uimastid lagundatavate ravimitega reageerida ja nii nende toimet mõjutada (kas tugevamaks või nõrgemaks muuta). Ravimitevahelist vastastikmõju on sageli raske ette teada ja hinnata.
annaabi.ee 
