Seljaajunärv jaguneb kõhtmiseks ja .. haruks? _____________________________________ Mis närv talitluselt on seljaajunärv? _____________________________________________ Mitu põimikut moodustavad seljaajunärvid? ______________________________________ 4.8 Erutus ja pidurdus protsessid Võrdle ning täida tabelid. Divergents Erutused koonduvad Postsünaptiline Mediaatorainet ei anta edasi, erutuslaine leviku takistamine Retsiprookne Ühte aktiveeritakse, teist pärsitakse (kasutusel lihastes) 29 5 Meeleelundid 5.1 Retseptorid Täida tabel. Retseptor Asukoht 5.2 Kompimiselund 5.2.1 Naha funktsioonid Nimeta naha ülesandeid. (5)
Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis. Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised. Keemiline sünaps Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmittes, tungib sünapsipilusse, mis asub presünapsi ja postsünapri vahel. Transmitter kutsub nii esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse. Elektriline sünaps Naaberrakkude membraanidevahelised ühendused on nii tihedad, et takistus nende vahe ei erine ülejäänud membraani omast. Kui üks rakk erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle.
närvikiu esimesel Ranvier´i soonisel. Sensoripotentsiaal on astmeline. Amplituud ning kestus olenevad stiimuli amplituudist ja kestusest, ei kehti seadus „kõik-või-mitte-midagi.“ SP-d võivad ajaliselt ja ruumiliselt summeeruda. Järgnevalt toimub TRANSFORMATSIOON, kus sensoripotentsiaal muudetakse aktsioonipotentsiaalide jadaks. Suurema amplituudiga sensoripotentsiaal põhjustab suurema sagedusega aktsioonipotentsiaali ning sünapsis vabaneb rohkem mediaatorainet. Sensoripotentsiaal võib olla nii HÜPO-kui HÜPERPOLARISEERIV.Sellest sõltub impulsside sageduse muutus sensoorses närvikius. Hüpopolarisatsioon- suurem osa signaale. Sensoripotentsiaalid tekitatakse närvilõpmetes enestes, mitte närvilõpmeid ümbritsevates ja meeleelundi koostisesse kuuluvates rakkudes. Sensoripotentsiaal on lokaalne potentsiaal,mis levib mööda membraani elektrotooniliselt ja mida aktiivselt edasi ei juhita.
annaabi.ee 
