Treenerite olukord Eestis Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Paljud neist teevad tööd armastusest spordi ja oma eriala vastu, saades selle eest väga väikest palka. Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle koha peal midagi välja mõtlema, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni.
olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile. Näiteks võib tuua Tõnu Pääsukese. 1974. aastal nägi isegi ilmavalgust suusaspordiraamat "Minevikust tänapäevani", mille autoriteks olid Ants Männiste ja Ilmar Pärtelpoeg. Raamatu kohaselt läks 1968. aasta talv Eesti suusaspordi ajalukku kui kõigi aegade edukaim suusatalv. Sel aastal võideti esimesed medalid tiitlivõistlustelt (noorte EM), medaliteni jõuti Nõukogude Liidus ja taliolümpial jõudis Tõnu Haljand esimese Eesti suusasportlasena tosina tugevama sekka. Kaheksakümnendad aastad olid Eesti suusaspordile medalirohked. Seda eelkõige tänu kahele selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile. Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust
1947. aastal püstitas Valve Lass Eesti rekordi neidude kuulitõukes. Lemmi Laudisaal oli ühtviisi hea kaugus- ja kõrgushüppes, tõkkejooksus ja kuulitõukes, kuuludes Eesti paremikku veel mitmevõistluseski. Vabariigi esindusvõistkonda jõudsid pikamaamees (5-kordne vabariigi meister) Aksel Laul ja vasaraheitja Aadu Krevald. Aadu Krevald on praegu üle maailma tunnustatud sporditeadlane heidete biomehaanika alal. Pärastsõjajärgsetel aastatel jõudsid Eesti meistrivõistlustel medaliteni Erich Luhamaa 400 meetri jooksus, Endel Lukas vasaraheites ja Juta Peetermann odaviskes. 1950. aastal läks Tapa Rakvere rajooni koosseisu kuid ühendati taas Järvamaaga 1962. aastal. Selle aja tuntumatest tegijatest tuleb nimetada Aleksander Tammert seeniori. Ta tõusis esile väljapaistva noorkergejõustiklasena, püstitas kuulitõukes Nõukogude Liidu noorte ja juunioride rekordeid ning võitis esikoha 1966. aastal Euroopa juunioride mängudel
Sadejev 1998. aastal. Samal aastal voitis Andrei Inesin maailmakarika kaarrajalaskmises. Jargnevatel aastatel kuni 2003. aastani voitsid Eesti juuniorid pustolialadel veel viiel korral EM- ning MM-voistluste medaleid. Kolmel viimasel aastal ei ole medaliteni enam joutud. Mujal on areng olnud kiirem ning ettevalmistus tohusam. Tulemata ei jaanud aga see, mida juba kaua oodatud. Kaarrajal aastaid maailmaklassi meeste hulgas stabiilselt esinenud Andrei Inesini professionaalne suhtumine ettevalmistusse on kandnud vilja ja tasuks tuli kuldmedal 2006. aasta MM-voistlustelt Zagrebis. Viimane tahendaks
annaabi.ee 
