Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. 33. BAASIDE AEG 1939-1940
Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. Hilary Karu 67 D 11 EESTI AJALUGU EESTI 1939 1940 Maailm 1939 1922 fasistid Itaalias võimule
Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. EESTI ISESEISVUSE LÕPP (1939-1940) Tulenevalt Molotov - Ribbentropi Paktist hakkas NSVL Eesti Vabariigile jõulist survet avaldama. Septembris 1939 esitati Eestile noot, milles nõuti vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Nõuti, et