Mecklenburg-Vorpommern Koostas:Kätlin Laas Juhendaja:Reet Orgusaar Mecklenburg-Vorpommern Mecklenburg-Vorpommern ist ein Land im Nordosten Deutschlands. Es ist als Teil des norddeutschen Tieflands überwiegend flach mit nur wenigen Erhebungen und grenzt im Norden an die Ostsee, im Westen an Schleswig-Holstein und Niedersachsen, im Süden an Brandenburg sowie im Osten an Polen. Hinsichtlich der Verwaltungsstrukturen gliedert es sich gegenwärtig in zwölf Landkreise und sechs kreisfreie Städte, die Landeshauptstadt ist Schwerin. Das Land entstand 1945 als Zusammenschluss des historischen Landes Mecklenburg mit Vorpommern, dem nach dem Zweiten Weltkrieg bei Deutschland verbliebenen Teil der historischen preußischen Provinz Pommern. Nachdem es in der Deutschen Demokratischen Republik 1952 in drei Bezirke aufgeteilt worden war, trat es nach der Neugründung im Jahr 1990 im Zuge...
liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiumi- nõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836-1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845-1910). Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum. Teosed: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840) "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847)
esinevate elementidega. (Oja 2006) Kilbihoidjaina kasutati ajastule iseloomulikke figuure, esialgu kõige sagedamini lõvisid, leoparde, kotkaid, hobuseid, greife ja ükssarvi, hiljem rüütleid, sõjaväelasi jt inimfiguure (Oja 2006). 9 2 VASALLIDE VAPID Eestis läänistati esimesed külad juba ristisõja ajal. Eesti ala läänimehed pärinesid valdavalt Saksimaalt, Mecklenburgist ja Vestfaalist. Sotsiaalselt päritolult kuulusid nad lihtrüütlite ja ministeriaalide hulka, kes kodumaal läänimeeste hulka ei kuulunud. Eesti kuninga või piiskopi vasallina teenides see staatus osalt muutus; lihtrüütel või ministeriaal oli siin läänimees. (Saare 2006, lk 15) Väga palju vaieldi, kui suur võiks olla eestlaste osakaal läänimeeste seas. See arv kõikus 2-35% vahel erinevate arvamuste põhjal. Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud
Kaerajahust küpsetati leiba, kaeratangudest tehti suppi, kaerast pruuliti õlut, kaer oli hobusesööt. (1) Peale juba nimetatud põhiliste toiduteraviljade kasvatati Eesti ala tatart, ent veel harvemini kui nisu. 16. sajandil on Põhja- Eestis tatrakümnist võetud ainult Padisel. Seevastu Lõuna- Eestis polnud tatrahinnus nii haruldane. On isegi alust arvata, et Saksamaale levis tatrakasvatus Liivimaalt. Varaseim teade tatrakasvatusest Saksamaal pärineb 1436. aastast Mecklenburgist. Ent juba rohkem kui 40 aastat enne seda on teateid tatrakasvatusest Riia ümbruses. (1) 2.2 Kaunviljad Juba iidsetel aegadel etendasid meie esivanemate toidus tähtsat osa kaunviljad: hernes, põlduba, lääts. Nagu kogu ülejäänud keskaja Euroopas, nii oli ka Eesti alal kaunviljadel inimeste toidulaual tähtis koht. Arheoloogilistel kaevamistel on herneid Eestis seni leitud Iru II linnus ajast ning 11. sajandist pärinevast Kuusalu Pajulinnast. Leitud on ka põldube. 14. sajandi
Probleemi lisas veel reformatsioon. Ordu sees toimus lõhe, aadelkond Liivimaal jagunes parteideks. Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp). Uus peapiiskop Schöning kutsus preisist markkrahv Wilhelmi endale tjuutoriks. Too oli luterlane. 1532 sai ta S-L piiskopiks, aga oli ka olemas vana piiskop > kodusõda. 1534 otsustati, et S-L jääb endiselt piiskop Reinholdile (Wilhelm siiski?), kellest sai ka 1539 Riia peapiiskop. Seega sai peapiiskopiks protestant. Koatjuutor tuli Mecklenburgist. Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti Christofiga ja nõustuti ordu liiduga Poola-Leeduga. (üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult) 1558 langes keskaegne Liivimaa Moskva sõja ohvriks. Kui 14saj II poolel Liviimaa ja Vene suhted tasakaalus (sõjad-rahud, aga ükski ei domineerinud), siis 15saj tehti sõdu ka Novgorodiga. 1458-63 piirisõda Pihkva ja Tartu pk vahel. 1471 võitis Mosvka Ivan III Novgorodi väe ja 1478 liideti Novgorod Moskvaga
annaabi.ee 
