sihtmärgile Nagasakile, mida oli võimalik ka ülevalt jälgida. Poliitiline tagajärg Kuid poliitilised tagajärjed on midagi muud. Plahvatus vallandas USA ja NSV Liidu võidurelvastumise, igale tuumapommile püüti vastata teise ja veelgi tugevamaga. Kuid enam ei ole tuumarelvi kasutatud. President Truman oli 1950. aastal valmis rakendama Korea sõjas tuumarelva Põhja-Korea vastu, kuid vallandas hiljem siiski temale selle ettepaneku teinud ülemjuhataja Douglas McArthuri. Ka 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses oli ameeriklastel ja nõukogulastel kombeks üksteist tuumalöökidega ähvardada, kuid hirm tagajärgede ees jäi õnneks peale. Surmavad pommid Nagasaki ja Hiroshima Hiroshima linnas elas 1945. aastal umbes 255 000 inimest. 6. augustil kell 8.15 sai neist surma 90 000. Ligi 600 meetri kõrgusel maapinnast plahvatanud Little Boy (pühendatud Franklin Delano Rooseveltile) – 60 kilogrammi rikastatud uraani sisaldav ja
Vabariik (põhjas) ja Korea Vabariik (lõunas) 1949 Hiina kodusõda lõpeb kommunistide võiduga .Asutatakse Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Mõlema Saksamaa valitsused astuvad ametisse.NL saab aatomipommi Vastukaaluna Marshalli plaanile asutatakse Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1950 Valmib Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu dokument NSC-68 (autor Paul H. Nitze), USA kaitsepoliitika "alustala".Algab Korea sõda 1951 President Turman vabastab ametist kindral Douglas McArthuri, kes pooldab Korea sõja kiiret lõpetamist tuumapommi abil 1952 Moodustatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus, ESTÜ (European Coal and Steel Community, ECSC). Suurbritannia saab tuumapommi.Kukutatakse Egiptuse britimeelne kuningas Farouk, võim koondub Gamal Abdel Nasseri kätte 1953 Dwight D. Eisenhower astub ametisse USA 34. presidendina.Sureb NL-i diktaator J. Stalin. Tema järglaseks tõuseb võimuvõitluse järel Nikita. S. Hrustsov ja algab n.-ö "sulaaeg".Ungari liider Matyas Rakos
12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte: Raunkiaeri eluvormide süsteem kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve. Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13. Ökoloogiline strateegia ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 14. K, L ja r strateegiad: Elupaikade jagamine lihtsustatult stabiilseks ja ebastabiilseks (Wilsoni & Mcarthuri järgi): K strateegia Stabiilses keskkonnas, kus ressursid on piiratud, populatsioonide tihedused suured, liigisisene ja liikidevaheline konkurents tugev, arvukus sageli keskkonna kandevõime juures, st juurde enam rohkem ei mahuks Nt. tamm, kuusk r- strateegia Ebastabiilses keskkonnas, ressursid ei ole piiratud. Strateegia on keskendunud kõrgele järglaste arvule. Populatsioon on võimeline väga kiiresti kasvama, aga ressursi vähenedes või keskkonna muutudes on suremus
Eesti keelde on kohandatud SNAP-IV õpetaja versioon aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulike sümptomite hindamiseks. Logopeedide kasutuses alates 2013a: standardiseeritud test 4,5 kuni 6,5 aastaste laste kõne arengu hindamiseks ja 3-4 aastaste laste kõne arengu hindamise test logopeedidele ja eripedagoogidele (hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause, kõne mõistmine) ning 2-3 aastaste laste kõne arengu esmase hindamise küsimustik lapsevanematele (McArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversioon). Koolipsühholoogide praktikas on kasutusel 117 erinevat testi, millest kutsesobivuse ja vaimsete võimete hindamine moodustavad kõige olulisema osa: Kaufmani- ABC, Hollandi kutsesobivuse test, Raven’i progressiivsed maatriksid, WISC-III. Tervise ja sotsiaalvaldkonnas kasutatavad hindamisvahendid: Perearstid ja pereõed: laste heaolu ja vaimse tervise hindamiseks ei kasutata üldjuhul standardiseeritud mõõtevahendeid; esmatasandi
liikidel on enamasti vähe järglasi kuid nad on hea kvaliteediga (suur tõenäosus ellu jääda). Siia rühma kuuluvad linnud ja suured imetajad, ka inimesed. III tüüpi ellujäämuskõveraga liigid on enamasti suure hulga järglastega, kelle ellujäämuse tõenäosus on äärmiselt väike (järglased halva kvaliteediga). Siia kuuluvad enamik taimi, kalad, kahepaiksed ja enamik selgrootuid. r- ja K-strateegiad Teine viis kirjeldada evolutsioonilisi strateegiaid on 1967. aastal McArthuri ja Wilsoni poolt pakutu. Selles kasutatakse kahte äärmust, r- ja Kstrateegia, mis on tuletatud populatsioonide logistilise kasvu valemist. r-strateegid loodavad oma edukuse tagada meeletu sigimisvõimega. Soodsatel tingimustel on neil võime oma populatsiooni arvukust kiiresti tõsta. Normaalsetel tingimustel suur enamus järglaskonnast sureb kuid tingimuste muutudes võivad saada sobivad tingimused. r-valikuga populatsioonidel on III tüüpi ellujäämuskõver. K-strateegid loodavad,
annaabi.ee 
