helikeel. Üleminekuperioodi kunstis leiab ka rokokoolikku kaunistusterikkust, väljenduslaadi galantsust ja tundelisust. 4 Klassitsismiga sai muusikas nõutavaks lihtne, selge, tasakaalustatud väljenduslaad, mis vastas tollase kuulaja maitsele seda iseloomustasid korrapäraselt liigendatud meloodiad, liigsetest dissonantsidest vaba harmoonia, eelistati mazoorseid helistikke. I Eelklassitsism, 1720-1760 Eelklassitsism hilisbaroki ajal tekkinud galantne, tundlik stiil Eelklassitsimi tunnused; iseseisvate häälte polüfoonia asemel tõuseb esile meloodia lineaarse (polüfoonia) asemel horisontaal (harmoonia) meloodika toetub kolmkõla- või gammakäikudele kontrastsed kujundid, mitu teemat II Varaklassitsim, 1760 1780 Üleminek hilisbarokilt Viini klassitsismile. Varaklassitsismi tähtsamad esindajad: 1
Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. 2002. aastal täitus 280 aastat, mil Johann Sebastian Bach lõpetas kogumiku, mis koosneb 24 kõigis helistikes kirjutatud prelüüdidest ja fuugadest ning mille tiitellehele on kirjutatud: "Hästitempereeritud klaver ehk prelüüdid ja fuugad kõikides toonides ja pooltoonides, mis puudutavad nii mazoorseid tertse ehk Ut, Re, Mi, kui ka minoorseid tertse ehk Re, Mi, Fa. Kasutamiseks õpihimulisele noorsoole kui ka eriliseks ajaviiteks neile, kes sellel alal juba edasi jõudnud on, koostanud ja 11 11 valmistanud Johann Sebastian Bach - praegusel ajal suurvürstliku Anhalt-Cötheni kapellmeister ja kammermuusika- direktor. Anno 1722." Nagu sellest selgub, oli Bachil tsüklit kirjutades täiesti selge
Uuemal ajal tekkis erinevate tantsudega (polka, valss jt) seotud laule. Uuemad mängulaulud on kuulunud vastavate ringmängude juurde ning mõningad neist on tuttavad ka tänapäeva koolilastele (vt p 13). 18. sajandi lõpul hakkasid regilaulu baasil kujunema olustikulised külalaulud. Neis valgustati külaelanike (peremeeste-sulaste, neidude- noormeeste jt) omavahelisi suhteid, jutustati kohalikest juhtumustest jm. Sageli kasutati uuematest pillilugudest pärit mazoorseid polka- või reinlendriviise, raskest elust kõnelevates lauludes oli ka lüürilisi minoorseid viise. 19. sajandist on pärit meeste sõja- ja nekrutilaulud, kus laul viis kuulaja sõja keskele, kujutas lahingumeeleolusid, sõjaohte ja -kohti, võõraid kultuure ja väepealikke. Laulude teemad olid ka kodust lahkumine, jumalagajätt omastega, igatsus kodu ja kallima järele, sõdurielu raskused, tsaariaegne kroonuteenistus. Viisid olid samalaadsed nagu meeste külalauludes
annaabi.ee 
