tunnistust judaismi orienteeritusest mehele. Õigeusklike juutide koguduses võivad naised jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt selleks eraldatud paigas või rõdul. Vabameelsemate juutide kogudustes istuvad naised meeste hulgas. Õigeusklikes kogudustes kasutatakse heebrea keelt, vabameelsetes sünagoogides aga nii heebrea kui ka rahvakeelt. Sünagoogi jumalateenistus on kristliku ja islami jumalateenistuse algvorm. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust (Mauranen, lk 100). Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekond ja kogudus õpetavad ja kasvatavad uut sugupõlve religioosset pärandit järgides. Naisel on perekonnas keskne koht. Õigeusklikus perekonnas järgitakse erilise hoolega söömist puudutavaid seadusi näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul.
Samuti pidi ettelugemine kulgema vigadeta. Iga juutidele osaks saanud pagendused korral päästsid kogukonnad oma Toora-rullid kui kõige kallima vara. On öeldud, et Jumal andestab pigem kõike muud kui Toora-uurimise unarusse jätmist. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Markus Hattstein, Maailmareligioonid. Tallinn 2007. lk 60-63 John Bowker, Maailma usundid. Suurbritannia 1997. lk 134-135 Maija Liisa Mauranen, LEERIÕPIK Nr:1, Maailma usundid. Soome 1990. lk 98-99 Christopher Partridge, Maailma usundid. Tallinn 2006. lk 288-289 8
lubatuks. Koos ristiusuga levis Euroopas ka kultuur ning kirja- ja lugemisoskus paranes tublisti. Kiriku tähtsus ja võim kasvas kuna kirikust saadi haridust, kaitset ja abi ning inimeste silmaring kasvas. Tänapäeval on ristiusk suurim maailmareligioon aga Euroopas on ristiusu osatähtsus vähenenud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Jane Chisholm, ,,Maailma ajaloo kronoloogia" Dorling Kindersley, ,,Maailma ajalugu" Simo Heininen, Maija-Liisa Mauranen, Martti Mäkituuri, Lauha Peltola, ,,Kirikulugu" www.neti.ee 10
Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.buddhanet.net/e-learning/history/b_lotus.htm Buddhism. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.lapraik.com/cordeaux/Buddhism/buddhism.htm#HOLY%20TEXTS Buddhist Ceremonies. Festivals and Special Days. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.buddhanet.net/festival.htm Buddhist Festivals - Notes. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://re- xs.ucsm.ac.uk/gcsere/revision/buddhism/bud2/14.html Festivals of World Religions. Heininen, S., Mauranen, M- L., Mäkituuri, M., Peltola, L. Kiriku ajalugu ja teave. Leeriõpik nr 3. Keuruu, Otava, 1990. Hinnells, J. R. (editor) Buddhism. The Penguin Dictionary of Religions. Penguin Books, 1997. http://www.fwbo.org/articles/buddhism&environment.html Nick Wallis http://www.fwbo.org/festivals.html Lowenstein, T. Buddha tee. Tallinn, Ilo, 2001. Religious Tolerance.org Menu: Buddhism... based on the teachings of Siddhartha Gautama. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.religioustolerance
soome keelde tõlgitud tekste ning sageli kasutatakse võrdluseks sihtkeele algupäraste tekstide korpust. Esimene tõlkekeele korpus oli Bakeri enda juhtimisel Manchesteri ülikoolis koostatud Translational English Corpus9 . Selle baasilt on uuritud peamiselt tõlgitud ja algupärase keele erinevusi ning ka tõlkijate individuaalset stiili. Joensuu ülikoolis Anna Mauraneni juhtimisel koostatud Käännössu- omen korpus on samuti võimaldanud soome tõlkekeele mitmekülgset uurimist, nt Mauranen ja Jantunen 2005. Korpusuurimus võimaldab vaadelda ja analüüsida suurt hulka keeleandmeid ning on loomu poolest kvantitatiivne. Siiski peab meeles pidama, et vaid kvantitatiivsete andmete kättesaadavus ei põhjenda uurimuse tegemist (nt House 2008, Baker 2004). Arvandmed võiksid olla vaid alguspunkt ning tõeliselt oluliseks osutub pigem see, et uurija leiab, milliseid keeleaspekte uurida ning kuidas korpusest saadud andmeid tõlgendada (Baker 2004: 169). Tõlkekeel
annaabi.ee 
