Sissejuhatus Kõige esimeseks sillaks maailmas võib pidada üle jõe varisenud puud ehk nn primitiivsilda, mis võimaldas kuiva jalaga saada teisele kaldale. Keeruline on määratleda sildade ehitamiskunsti tekkemaad, kuna seda hakati viljelema maailma eripaigus suhteliselt üheaegaselt, nagu näiteks Kesk-Ameerika, Kaug- ja Lähis-Ida ning Vana Egiptuse ühiskondades. Ajaloolased arvavad, et esimene inimese poolt ehitatud sild rajati üle Niiluse 2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978). Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20. sajandi alguseni ehitati Eestis peamiselt puu- ja kivisildu, mis sajandi lõpu poole asendusid raudbetoon sildadega
Otsus selle kohta, mida torniga ette võtta jäi seegi kord langetamata. Ta on ikka 4,45 m kaldu ja Pisas lauldakse endiselt hämmastava muretusega laule oma mitte kunagi ümber kukkuvast Torre Pendente´st. Ja tõepoolest, viimaste teadete kohaselt polevat paaril viimasel aastal kalde suurenemist mõõdetud ning optimistid arvavad, et pinnaskihtide deformeerumine on nüüd lõppenud. Pisa katedraali kellatorn, nagu öeldud on vaid üks tuntuim paljudest Itaalia kellatornidest. ( Matve, Hubert.1982. Tornid läbi aegade.Tallinn:"Valgus" 18-20) 1993. aasta suvel viidi edukalt läbi torni tasakaalustamine. Asetati 600tonni kaaluvad pliist tehtud raskused. Oli oodata, et vastukaaluks väheneb torni kalle kasvõi 1 kraadi võrra. Nii ka juhtus ja ümberminekut polnud enam karta. Alates tasakaalustamiseks paigutatud raskusi pole Pisa torn enam vajunud-vastupidi, on alanud tagasivajumine. http://www.endex.com/gf/buildings/ltpisa/ltpnews/sef0494/sef0494.htm(15.05.11)
ole. Praod olevat olnud oodata, ja et vaatlused näitasid kaarte ühtlast tõusu ja vajumist temperatuuri muutudes, olevat see tõendiks, et üksikute tarindiosade elastsuspiir pole kaugeltki saavutatud ega ole karta mingit purunemist. Juba tol ajal leiti, et suurim tekkinud pragudest näitavat, et avas moodustus temperatuurivuuk ja ka kõigis teistes avades tugede lähedal tekkinud ja tekkivad praod on igati seaduspärased [ H.Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3
annaabi.ee 
