eluprintsiibi - tööd tuleb teha hoolega ja korralikult. Töö ja töökasvatuse väärtustamine oli käsitöölise kasvatuse puhul esmatähtis. Keskaegse käsitöölise elu oli tänu tsunftisüsteemile rangelt reglementeeritud. Teatavasti oli igal käsitööliste ametiühingul ehk tsunftil oma põhikiri skraa. Põhikirjas oli määratletud kõik käsitöölise elus toimuv, alates õpipoisiks vastuvõtmisest kuni meistri matusteni. Igal tsunftil oli kolm raamatut, õpipoiste-, selli- ja meistriraamat, kuhu kirjutati sisse ja välja õppeperioodi alustanud ja läbinud käsitöölised. Käsitöölise seisus oli auväärt seisus, sinna ei võetud näiteks vallaslapsi. Õpipoisiks astuja pidi olema ,,sündinud ausast abieluvoodist". Esimesed paar aastat pidi õpipoiss täitma kõik pererahva antavad ülesanded ja oli pigem teenija ja mustatöötegija. Õpiposis aeg kestis tavaliselt 4-6 aastat ja
Siis läheb varsti jälle vana rada."" (Ravic) Lk 258,,,,Veider, kui palju inimene mõtleb, kui ta teel on. Ja kui vähe, kui ta pärale on jõudnud."" (Ravic) Lk 260,,Natukese fantaasiaga võis iga prügihunnik hõbedaks muutuda." (Ravic) Lk 264,,,,Inimene on nõrk kuhu jääks muidu ta võlu?"" (Morozov) Lk 272,,,,Stseenid on omal kohal, kui inimesed on keskpäraselt õnnetud. Ma tundsin üht meest, kes sellest hetkest alates, kui ta naine suri, end oma tuppa lukustas ja kuni matusteni maleprobleeme lahendas. Teda peeti südametuks, aga ma tean, et ta armastas oma naist rohkem kui midagi muud maailmas. Ta lihtsalt ei osanud midagi muud ette võtta. Ta lahendas päevad ja ööd maleülesandeid, et mitte naise surmale mõelda." /---/ "Ma tundsin veel üht teist meest, kes ka oma naise kaotas. Ta heitis magama ja magas kaks päeva järjest. Ta ämm oli sellest sokeeritud. Ämm ei taibanud, et võib teha palju vasturääkivaid asju, ja samal ajal tunda piiritut troostitust
maha. Diane karjatas! ... See oli kuningas! ... Haavatu toimetati kiiresti lossi. Oli juhtunud midagi hirmsat: vastase piigi ots läbistas kuninga kiivri silmaava ja torkas kuningal silma peast. ... Mees elas agoonias9 veel kümme päeva, siis suri Diane'i käte vahel. Chenonceau loss (Henri II kingitus Diane de Poitiers'le) Lana Turner (Diane) ja Roger Moore (Henri II) filmis ,,Diane" Caterina ei läbenud kuninga matusteni oodata. Oli ju nüüdsest tema valitseja ja käsutaja. Ta palus Diane'il juba samal päeval kõik kuninga kingitud ehted talle üle anda ja lisas: ,,Chenonceau lossis teil vist isiklikke asju pole. Soovi korral võite end sisse seada Chaumont'is!" Diane ei võtnud kuninganna pakkumist vastu. Ta suundus samal päeval abikaasa pärandatud Anet' maalossi, kus elas tagasitõmbunult veel seitse aastat. Diane de Poitiers suri 20. aprillil 1566
majapidamisse saadud. Surm, surnud ja teine ilm Üheks oluliseks valdkonnaks on loodus ja loodusvaimud ning teine valdkond ongi seotud surnutega. Need valdkonnad on teineteisest üsna lahus. Surm tähendab hinge lahkumist kehast ning sellele järgneb kriitiline üleminekuaeg selle hinge eluloos. Hing on kehast väljas, kuid ta on ikka veel maa peal. Pärast surma surnu veel kuuleb ja näeb kõike, mis toimub. Eestis kestab see tavaliselt kolm päeva või kuni matusteni. Setu ja laiemalt õigeusu kultuuriruumis on see aeg pikem, praegusel ajal räägitakse 40 päevast, kuid veel suhteliselt hiljutises minevikus räägiti 6 nädalast. Soomeugri rahvastel on samuti 6 nädalat tähtis aeg. See lõppeb hinge kirikliku ärasaatmisega, surnule korraldatakse eraldi väike jumalateenistus. Matusekombed võib laias laastus jagada kahte rühma: 1) Siirderiitused, mille eesmärgiks on tagada surnu tõrgeteta ning normipärane üleminek teise ilma.