kirjatarkust. Osiris Noore naisena, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas Isis Eesli peaga Kurjuse kehastus Seth Pistrikuna Horos Saakalina ja eluristiga paremas Surnute maja valitseja. Tegeles käes matusetalitusega. Õpetas inimestele palsameerimist. Surnute riigis kaalus surnute südamed. Anubis 13. Egiptlaste pühad loomad, linnud, putukad, nende austamine. TV 17. lk. 41 Skarabeus tehti skarabeusi kujukesi. Kaunistati need kalliskividega. Pandi hauda kaasa, sest pidid õnne tooma
ära uusi konflikte uue monarhi võimu kindlustamiseni, kelleks sai Marshal MacMahon. Ka Manet’ autoripositsiooni tõlgendab Hutton läbi kunstniku poliitilise orientatsiooni. Ta teeb järelduse, et Manet’ teos kujutab allegooriliselt monarhistide võltsmoraali ja nende läbikukkumist poliitilises võitluses. Manet’ maalil kujutatud kõrgem kodanlik klass ei toetanud monarhide võimulejäämist ning siit ka seos matusetalitusega teos kujutab ühe poliitilise režiimi lõppu. Kunstikriituku ja ajaloolasena huvitas Huttonit eelkõige kunsti seos poliitiliste ja sotsiaalsete nähtustega ning sellest tulenevalt peab ta neid aspekte ka kunstiloomingut peamiselt mõjutavateks teguriteks. Jennifer S. Pride on õppinud kunstiajalugu ning on spetsialiseerunud 19. sajandi kunstile ja arhitektuurile
matused neile viiele, ise oli pesnud õnnetud ja katnud nad ning tõstnud raamile. Muretsevate väepealike emad tundsid teatavat kergendust, kui nende poegade surnukehad nagu kord ja kohus kombekohaselt matusetuleriidale asetati. Kui süüdati tuleriit, ilmus selle kohal kaljurünkale keegi naine. See oli Kapaneuse abikaasa Euadne, kes otsustas enda mure ja valu lõpetada lõõmavasse tulle hüpates. Erinevalt emadest ei olnud surnute noored pojad leidnud rahu seoses matusetalitusega. Nemad tõotasid, et maksavad meheikka jõudes Teebale kätte. Kümme aastat hiljem marssisid nad Teeba alla ja nad olid võidukad: võidetud teebalased põgenesid ja nende kodulinn tehti maatasa. Seitsme sõjasangari poegi, kes pärast surma vägitegusid korda saatsid, hüüti epigoonideks, "pärast sündinuteks", nagu oleksid nad tulnud ilmale liiga hilja, pärast seda kui kõik suured teod olid juba toime pandud. "DANAIIDID" 50 danaiidi taheti vastutahtsi laulatada nende 50 lellepojaga
neile viiele, ise oli pesnud õnnetud ja katnud nad ning tõstnud raamile. Muretsevate väepealike emad tundsid teatavat kergendust, kui nende poegade surnukehad nagu kord ja kohus kombekohaselt matusetuleriidale asetati. Kui süüdati tuleriit, ilmus selle kohal kaljurünkale keegi naine. See oli Kapaneuse abikaasa Euadne, kes otsustas enda mure ja valu lõpetada lõõmavasse tulle hüpates. Erinevalt emadest ei olnud surnute noored pojad leidnud rahu seoses matusetalitusega. Nemad tõotasid, et maksavad meheikka jõudes Teebale kätte. Kümme aastat hiljem marssisid nad Teeba alla ja nad olid võidukad: võidetud teebalased põgenesid ja nende kodulinn tehti maatasa. Seitsme sõjasangari poegi, kes pärast surma vägitegusid korda saatsid, hüüti epigoonideks, "pärast sündinuteks", nagu oleksid nad tulnud ilmale liiga hilja, pärast seda kui kõik suured teod olid juba toime pandud. Aga siis, kui Teeba langes, polnud kreeklaste laevad
annaabi.ee 
