Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst, mis alistub ajale
Mall Hiiemäe (1937) On palju kirjutanud looduse teemal, loodus Eesti rahvausundis, looduse tunnetus. Teine suur valdkond, millega ta on tegelenud on rahvakalender pärimusepõhiselt. Marju Kõivupuu Folklorist ning usundiuurjia, süvitsi tunneb rahvameditsiini valdkonda, surmakultuuri ning selle muutumist ajas. „Rahvaarstid Võrumaalt: noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (2002) „Torp-Kõivupuu, M. Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“ (2003) „101 Eesti pühapaika“ (2011) Praegu aktiivsemalt tegutsevad rahvausundi uurijad: Ülo Valk: on uurinud kuradeid Eesti rahvausundites. Tõnno Jonuks: doktoritöö Eesti muinasusundi kohta, antud ka suuremas vitraažis rahvaväljaanne. Mare Kõiva: tegeleb Eesti loitsude, nõiasõnade ning ravimissõnadega. „Eesti loitsud“ (2011) Internetistaja, Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, rahvausundi töörühm. Johan
Selle kõrval aga püsis kiviajast pärinev komme matta põletamata surnuid välistunnusteta maa-alustesse haudadesse. Taolisi, enne 14. saj rajatud kalmistuid on praegu Eestis teada 134. Vanemad maa- alused kalmistud rajati algselt kivikalmete vahetusse lähedusse. Maeti põhiliselt üksikhaudadesse ja teatud määral kasutati ka kirstu. Haud oli suunatud pikiteljega läänest itta ja surnu pea oli suunatud läänekaarde. Tähtsaks matusekombestiku osaks oli matusesööming. Toitujooki toodi surnu juurde juba enne matuseid. Peieid peeti esmalt haual, et tähistada surnu siirdumist teise ilma, ja selles osales surnu hing. Matusesööming jätkus lahkunu kodus ning oli küllaltki kauakestev ja suurejooneline Rahvakalender.Tähtpäevad Enne ristiusku ja kalendrikuupäevi Mõeldes end ajas tahapoole, võime kujutada, kuidas ennemuiste mõne praegu tuhandeaastaseks
annaabi.ee 
