sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudadtallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Koostas: Silver Kiho
ümbruskonna üks kaunimaid. Mõisa peahoone põles maha Vabadussõjas 1919. aastal. Hiljem hoone taastati, kuigi algse ühekorruselise asemel kahekorruselisena. Aastakümneid on seal tegutsenud mitmesugused õppeasutused. Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus (Väimela mõis... 2009). Mõisa juurde kuulub suur park ja kaks kaunist järve Alajärv ja Mäejärv. Alajärve lähistel on mõisnike matusekabeli jäänused. Rahvasuu räägib ka legendi Väimela mõisa nutikast toapoisist, kes olevat kaardimängus tagasi võitnud mõisa, mille mänguhaige parun ühele teisele härrale kaotas. Tänutäheks sai ta prii ülalpidamise ja matusekoha kabelis. Säilinud on ka kümmekond kõrvalhoonet, mille seas on viinavabrik, ait ja meierei (Rohtmets, 2004: 285). Kultuuripärand · Rõuge vallas Sännas endise Kaugu koolimaja seinal on mälestusplaat luuletaja Artur
Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis
annaabi.ee 
