"Meistris ja Margaritas" on omavahel põimunud palju, mis holistilises maailmapildis on meie jaoks nurgakivideks. Armastuse olulisus ilma teise inimesse sulamata, vaid koos kasvades, ühtset saatust jagades ja iseendale truuks jäädes. Hinge tee käimine teineteist toetades. Kõrgeima jõu olemasolu igavesti igas süsteemis ja ühiskonnas. Hea ja kurja suhtelisus. Kõik on kõiges. Universumi baasseadused suunavad ja loovad elu. Igavesti, igal ajastul, igas ühiskonnas. Woland vestleb Leevi Matteusega: "Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest. Siin on minu mõõga vari. Kuid varju heidavad ka puud ja elusolendid. Kas sa ei taha viimati kogu maakera paljaks laastada, kõik puud ja kõik, mis elab, tema pealt ära hävitada, sest sa oled pähe võtnud nautida paljast valgust. Sa oled rumal
Patriarhi tiikide ääres. Kuu muutis teda rahutuks. Käib aknavõre taga ühte meest vaatamas, kes on samuti kuusse süvenenud Nikolai Ivanovits. Kui Ivan Nikolajevits koju pöördub, teab tema naine, et peab öösel meed arstima, kuna viimane muutub rahutuks ning ärkab karjatusega. Pärast arstimist aga magab rahulikult. Naine teab, et on raskelt haige mehega seotud. Nikolajevits näeb unes Pontius Pilatust koos Levius Matteusega (?) jutustamas. Näeb ka meistrit ja Margaritat. Hilisem uni on täidetud kuuvalgusega. Kuni järgneva täiskuuni sarnased unenäod teda ei häiri.
kui saaksin oma meistri päästa!), saatana, mitte Jumala lapsed (varasemates redaktsioonides meister Faust)? Gasparov: ,,Meistri ja Margarita saatus, see on hukatus ja seejärel ,,ülesäratamine" ülestõusmine rahusse. Huvitaval kombel ei räägita romaanis otsesõnu Jesua ülestõusmisest, tema lugu piirdub (passiooni traditsioonilisi raame järgides) matmisega. Kuid ülestõusmise teema kordub romaanis järjekindlalt. Meistri saatus, nagu see on määratud Wolandi jutuajamises Leevi Matteusega, formuleeritakse varjatud tsitaadina Puskinilt: ,,Ta pole valgust ära teeninud, ta on ära teeninud rahu" (vrd: " , " tähendab vene k nii maailma kui rahu). Valgus kuulub Jesua sfääri, rahu varjupaigas on Wolandi sfäär. Varjupaik esineb romaanis kui saatanaga sõlmitud lepingu tulemus. Just siin ilmub peategelase kuju ning romaani kui terviku faustiaanlik mõte. Kunstniku jaoks (Bulgakovi kontseptsioonis) on ambivalentsed seosed iseloomulikud -- mitte üksnes
Karl Burman (vanem) (1882-1965) 1900 õppis Moskvas G. Strogonovi tehnilise joonistamise koolis 1910-1902 Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis 1902-1910 Peterburi KA 1910 alustas tegevust Tallinnas (projekti allkirjastamis õigus 1937) Ehitused: “Kalevi” seltsimaja; elamud Viljandis ja Pukas; Tallinnas Tatari 21b; Viru 4/Sauna 1, Väike-Karja 1 (koos A. Pernaga); Tartus Eesti Panga hoone (koos A. Matteusega) Arhitektuur 1920-1930 1918-36 alustati arhitektide ettevalmistamist Tallinna Tehnikumis. Lõpetas 33 arhitekti. 1921 asutati Eesti Arhitektide Ühing 1920ndatel valitses ekspressionism ja traditsionalism 1929 esimene funktsionalistlik elamu 1930ndate II pool esindustraditsionalism Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis
annaabi.ee 
