Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 772 erinevat kõrgtaime. Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi,jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne, milledest populaarseimad on Haeska, Keemu ja Kloostri. Matsalu looduskaitseala pindala 48 610 ha loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976
Söögirohumaadele saabutakse enamasti varahommikul, päevaks lahkutakse päevarohumaadel. Õhtuks tullakse taas söögirohumaadele, et ööseks lennata üuhkamisaladele. Kokku peatub kevadeti Matsalus kümneid tuhandeid laglesid. Nad on siia jõudnud talvituspaikadest Madalmaades, et jätkata rändu pesitsusaladele Venemaal, Põhja-Jäämere ääres. Valgepõsk lagle on kõige arvukam, kuid kaugeltki mitte ainus linnuliik, kes Matsalust kevadeti läbi liiguvad. Märtsist maini võib suurematest lindudest näha tuhandete kaupa laululuiki, erinevaid hane - ja pardiliike. Kokku rändab siit läbi üle 100 linnuliigi. Kevadeti läbirändavate lindude koguhulk on suurem kui Eestis elavate inimeste arv, üle kahe 31 miljoni! Sügiseti kordub sama loodusime Matsalus uuesti, seekord väiksema lindude hulgaga ja vastupidises suunas.
lõhna, lopsakust ja teisi omadusi vaimusilma ette manada ning autori emotsioonidest osa saada, peab lugejagi olema päris hea taimetundja. Rannaäärsete alade kirjeldustest on esileküündivad veel Jüri Piigi "Matsalu roostikus" (1958) ning Eerik Kumari isiklikus ja emotsionaalses toonis kirjutatud Matsalu-lugude kogumik "Lindude laht" (1966). Selles- se on võetud ka Kumari enne sõda ajakirjanduses ilmunud loodusjutte, näiteks "Minu sõber veetallaja". Kumari oli pärit Matsalust ning tundis seda piirkonda, kuid oli sealset loodust ning linnustikku uurinud ka nii tudengi kui tunnustatud teadlasena. Selline ühe paikkonna põhjalik tundmine kombinatsioonis hea loodusteadusliku haridusega on eesti looduskirjanduse paremikku läbi aegade iseloomustanud tunnusjoon. Teine suhteliselt tihedalt "läbikirjutatud" piirkond Väinamere ja Eesti läänepoolse saarestiku kõrval on Alutaguse suurte metsade ja rabamas- siivide ala
m langust 1 km kohta) settekihindi kogupaksus ulatub 150-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Valmiera-Lokno kerkealal väheneb järsult 350 m-niAluspõhja settekivimite joonis Eesti lõikes Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood · Osa vendi setteid aknti minema
annaabi.ee 
