saj. lõpus.
Esimene õpik 1788 J. C. Gatterer (1727-99).
Kõrgaeg 19. saj.
1897 Vene Genealoogia Selts
1907 Baltimaade Genealoogia selts Riias, 1911 selle Eestimaa osakond Tallinnas.
Baltimail Baltisaksalste seas väga populaarne, esimene suurem eestlaste kohta käiv
uurimus 1907 Martin Lipu "Masingite suguvõsa"
1931-40 Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts + Eesti Sugukondade Uurimise Büroo
Suured materjalikogud:
Törne arhiiv, Em rtlk matriklikomisjoni kogud jms.
Toponüümika ja onomastika
Onomastika (
aastal ooberstiks. 1679. aastal läks ta erru ja kümme aastat hiljem kanti ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlimatriklisse (rootsi k. Bock från Lahmes). Et ta suri pärijateta, läks mõis tema vennale Anton Johannile (u 16201685). 1747. aastal arvati Lahmuse mõisaomanik Liivimaa aadlimatriklisse. EAA, f. 854, n. 3, s. 441, l. 2 Väljakirjutus Eestimaa Ülemmaakohtule saadetud 19. märtsi 1664 supliigi lisast Eestimaa rüütelkonna arhiivi matriklikomisjoni toimikutesse kogutud genealoogiliste materjalide seas on väljakirjutus kohtudokumendist, kus Wilhelm Bock oma ema Elisabeth Klodti nimel kinnitab, et tema isa Heinrich Bock on müünud talupoeg Reinu koos viimasele kuuluvaga 100 riigitaalri eest Claus Brackelile. Talupoegade pärisorjusliku sõltuvuse üks vorm oli talupoegade müümine maast lahus. Seda esines Eestis nii orduajal kui ka Rootsi ja Vene ajal, aga see ei kujunenud massiliseks. Talupoegi ostetimüüdi nii teoorise tööjõu
täpne tulemisaeg teada. Kõige vanematel, kellel ei olnud teada, pandi number paika loosimise teel. 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna matrikkel valmis, sellesse oli kantud 172 aadliperekonda, kronoloogilise printsiibi alusel. Orduajal oli siia Vana-Liivimaale saabunud 52 perekonda, 16 Poola-aegsed, Rootsiaegseid oli 45, Vene valitsusajal oli tulnud 59 perekonda (tulnud või siin aadlikuks saanud). Liivimaal oli matriklikomisjoni töös üheks probleemiks see, et kõikvõimalike sõdade tõttu oli olulisi dokumente palju kaduma läinud (Eestimaal oli dokumentatsioon hästi säilinud). Nii mõnigi perekond oli sunnnitud oma aadliks olemist ja Liivimaale tulekut kaude tõendama (nt teiste aadliperekondade ütluste kaudu). Eestimaal on probleemiks, mis matriklikomisjoni tööd pidurdanud kontroll, mis oli äärmiselt põhjalik. Eestimaal esineb ka keeldumisi (üks või teine perekond oli sunnitud kõrvale jääma)
annaabi.ee 
