Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid) Asulaid hakati kindlustama. Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder, hirss, hernes, oder, lina. Hierarhia (kes oli tähtis, oli ka peale surma). Eelrooma rauaaeg: tööriistad aina paremad. Surnud tarandkalmedesse: kiviread, müürid, piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli tekkimas eesti kultuur, kandjateks võib kutsuda muinaseestirahvast. Ühendas keel, kultuur, uskumused. Majanduse areng tõuseb
Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil. Nöörkeraamika ja veneajal arenes välja venekirves, põllumajandus elavnes ning hakati kuduma kangaid (arenes välja rõivas). *Pronksiajaga (vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr, noorem pronksiaeg u 1100-500 eKr) jõudis Eestisse mitmeid muutusi. Hakati rajama kindlustatuid asulaid, kujunes välja uus matmiskomme- kiviristkalmed, tulid uued ehte- ja savinõutüübid ning mehed hakkasid habet ajama. Haudadest võis järeldada, et pronksiajal oli välja kujunenud ka teatud moodi hierarhia- kes olid teistest tähtsamat eluajal, olid seda ka pärast surma. Pronksiaeg tõi suuri muutusi, kuid veel suuremad olid ees ja seostusid rauaga. *Rauaaeg jõudis Eestisse hiljem, sest polnud inimesi, kes oskaks rauda sulatada kohapeal. Rauaajaga jõudsid eestisse tarandkalmed (kividest ümbritsetud ristkülik, ruut,
Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst, merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi. Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos. Venekirveste kultuur jõudis III aastatuhandel Eestisse lõuna poolt tulnud uute hõimudega. Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga kirveid
annaabi.ee 
