kujundi probleem, paljudel teistel futuristide maalidel aga ei ärata sarnased lainelised jooned ja kontuurid konkreetsemaid esteetilisi tundmusi. Seda näitab veenvalt isegi niisugune andeka kunstniku nagu U. Boccioni maal ,,Elastsus". Futurism on parimal juhul maalinustisõnastiku avardamine, aga kaugeltki mitte nii ulatuslik, kui lootsid futuristid ise. Nad tahtsid saada täiesti uus kunsti loojateks, kuid said noorimakunstihari kinematograafia matkijaiks. Filmis kaadrid liikusid, maalil aga jäid ikkagi tardunuks. Teisite ei võinudki olla. Seda, mida suudab üks kunstihari, ei suuda teine. Ja kui ükski ei suuda, siis tekib uus kunstiharu. Futurism sarnaneb paljuski kubismiga visa ning julge eksperimenteerimise, kunstilise mõtlemise analüütilise ja skemaatilise iseloomu poolest. Ent nad on ka küllaltki erinevad: kubistlik maal on enamasti rangelt konstruktiivne, kindla ülesehitusega,
tapmine. Tapmine viib omakorda monarhiani, millest järeldub, et monarhia on parim valitsusvorm. [...] Katsed kestavad nii kaua, kuni üks juht rahva hulgast lõpetab niisuguse tegevuse. Selle eest imetleb rahvas teda. Siit tuleb välja, et monarhia on kõige tugevam." Herodotos. Ajalugu. /Vana-Kreeka inimene. Tallinn: Avita, 2001. Lk 148 149. "37. Oma riigikorras ei jäljenda me teiste rahvaste korrastust; me oleme pigemini teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Era-asjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusse, siis kasutab meil riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on andnud talle hea kuulsuse mõnel alal; samuti pole kehvikule ta tegevuses madal seisus takistuseks, kui ta suudab riigile osutada mingi teene.
tapmine. Tapmine viib omakorda monarhiani, millest järeldub, et monarhia on parim valitsusvorm. Katsed kestavad nii kaua, kuni üks juht rahva hulgast lõpetab niisuguse tegevuse. Selle eest imetleb teda rahvas. Siit tuleb välja, et monarhia on kõige tugevam.“ PERIKLESE KÕNE DEMOKRAATLIKU ATEENA ÜLISTUSEKS (Thukydides „Peloponnesose sõja ajalugu“) Oma riigikorras ei jäljenda meie teiste rahvaste korratust; me oleme pigemini teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Eraasjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusesse, siis kasutab meie riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on andnud talle hea kuulsuse mõnel alal; samuti pole kehvikule ta tegevuses
annaabi.ee 
