legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja
Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. Põhjus: Rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ja selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest.
läbi Lahemaa rahvuspargi kui ka paksude Kõrvemaa metsade, jätkates marsruuti läbi muude Eesti maastikurajoonide. 2013. aastal lisandus olemasolevale RMK Oandu-Aegviidu-Ikla (375km) rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele (628 km) ning 2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik Perakülast Aegviiduni (192 km), mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavad nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib ka Kõrvemaad ning koguni üheksat maakonda 820 kilomeetril. RMK rajad on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistuse ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja pärandist, kultuurist ning puhkamisest. Samuti on RMK erinevatesse piirkondadesse loonud mitmeid ametlike laagripaiku, telkimisaladest lõkkekohtadeni. Positiivse mõju allikana võib välja tuua ka Sportlandi Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse, kes
ja mattis ta maha. Kui Oskar Nõmmela sunnitöölt tagasi tuli, pääses ta alles Eestisse 1963. aastal. Pitka peitehauda ta siis enam ei suutnud leida, sest heinamaa oli võsastunud. Nii jääbki Pitka surma ja hauakoht täpsustamata (Järva-Jaani Vabadussõja mälestussammas. Koostaja Silva Kärner 2007). Johan Pitka sünniaastapäeva eel korraldatakse Järvamaal Kaisteliidu eestvõttel mälestusmatkasid. Matk algab Jalgsemalt Johan Pitka mälestuskivi juurest mälestuskõnega. 19,7 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.2009. aastal oli see kolmas rahvamatk. Johan Pitka vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi, kodanikunimega Peäro August Pitka Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa -- tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi
Matkatakse tervise tugevdamiseks, vastupidavuse arendamiseks, suusatamisoskuste arendamiseks või vaba aja veetmiseks. Matkagrupi sobilikuks suuruseks on ca 8-15 inimest. Vähema arvu korral on raske rada ajada. Suurema arvu korral võiks teha 2 gruppi – tugevamate- ja nõrgemate grupi. Sel juhul saab tase ühtlasem ja grupp püsib paremini koos. Grupijuhiks valitakse matkakogemustega ning maastikku tundev hea suusataja, kelle ülesandeks jääb matkatee eelnev valimine, grupi varustuse komplekteerimine ja grupi juhtimine sõidul. See seisneb maastikul õiges suunas soodsa tee valimises, ohutuse kindlustamises (eriti laskumistel ja metsas), kõigile jõukohase kiiruse valimises ja grupi koos hoidmises. Ankrumeheks värvatakse hea suusataja, kelle kätte jääb ka abivahendite kott. Ta sõidab grupis viimasena, ei lase kedagi maha jääda (ära eksida), määrib ja remondib vajadusel
annaabi.ee 
