O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja O Abielus Margit Tättega ning tal on kaks poega O Tartu Riiklik Ülikool 1982. aastal O Tallinna Pedagoogiline Instituut 1985. aastal Marko Matvere ja Jaan Tätte maailmareis O 628 päeva O Asusid teele 2. oktoobril 2010 O Jõudsid tagasi 19.06.2012 Looming O Filmid, näidendid ja lavastused O ,,Ristumine peateega"
üks proosateos – lasteraamat "Presidendi suur saladus" (2004). Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna. Contra on saanud läbi aastate ka mitmeid tunnustusi: 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä"
Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga · "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) · "Isa sokk on matkasell" (2012), koos Alar Pikkoraineni, Aapo Ilvese ja Jaan Pehkiga Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) · "Võlupill" (2011) · "Viisk, põis ja õlekõrs" (2012) Näidendid · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga · laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki MeisterTõlked
olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda ning peab sisaldama piisavalt taskuid (taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas). · jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. · kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (mida suurem matkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks.
varalised kohustused aga ilma lepinguta. Põhjuseks on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt kellelgi pole õigust mingeid varalisi hüvesid saada ilma õigusliku aluseta ning igaüks peab hüvitama tekitatud kahju. Vargal tekib kohustus hüvitada varastatud asjade väärtus, kuigi tal oma ohvriga lepingut ei ole. Samasugune kohustus võib tekkida ka tegudest, mis ei ole küll kuriteod, kuid millega üks inimene põhjustab teisele kahju. Näiteks autojuht, kes sõidab otsa teisele autole või matkasell, kes süütab hooletusest võõra metsa, peavad tekkinud kahju korvama. Taolisi juhtumeid tuleb elus palju ette. Tihti kindlustavad inimesed oma vara või tervise kahju vastu. Sellisel juhul korvab kahju kindlustusselts, kes võib makstud raha omakorda kahju tekitajalt sisse nõuda. Kui kahju tekitavad mitu inimest ühiselt, siis peavad nad selle eest maksma kas võrdselt või siis vastavalt oma süü ulatusele.
külm, vesi). Traditsioonilised matkajalatsid on matkasaapad. Suusamatkadel on selleks loomulikult suusasaapad ja veematkadel soovitavalt sandaalid või vettpidavad saapad. Soomatkadel ei ole paremaid jalanõusid kui kummikud. Kandesüsteemideks jalgsimatkadel on seljakotid. 12-päevastel matkadel kasu- tatakse põhiliselt seiklejatele mõeldud seljakotte (1540 l). Seljakoti suurus määra- takse tavaliselt kasutaja kasvu järgi(mida suuremat kasvu on matkasell, seda suurem peab olema kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 2545 l, täiskasvanutel 5080 l. Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega. Heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm. Seljakoti raskus seljal jaotub 50:50 õlavöö ja puusavöö vahel. Seljakoti taskud peavad avanema selliselt, et oleks võimalik varustusele hästi ligi pääseda
annaabi.ee 
