koguma tuntust moodsa kunstiga tegelevates ringkondades. Laiem tunnustus jäi esialgu siiski tulemata. Matisse'i esimene isikunäitus leidis aset alles 1904. aastal. 1908. aastal asutas Henry oma kunstikooli, mis teguses aastani 1911. Ta nõudis seal akadeemilist ettevalmistust. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Umbes 1904. aastal kohtus Matisse Pablo Picassoga, kes oli Matissest 12 aastat noorem. Nendest said eluaegsed sõbrad ja ka konkurendid, kelle töid võrreldi. Nende tööde erinevus oli see, et Matisse lähtus maalides loodusest , aga Picasso kujutlusvõimest. Inimestele meeldisid Matisse maalid ja neid käidi vaatams üha sagedamini ja rahva hulk, kellele Matisse maalid meeldisid aina suurenes. Matisse, kes jäi truuks oma kiindumusele puhastesse värvidesse ja stiliseeritud kontuuridesse sai 1905
portreed perest ja sõpradest, kompositsioonid kujudest ruumides või maastikel. 1917. aastal hakkas ta veetma talvi Vahemere ääres ja aastal 1921 kolis Matisse Nice linna Prantsuse Rivieras. Aastatel 1918-30 maalis ta kõige sagedamini naisakte hoolikalt lavastatud seadetes kasutades sooja valgust ja kirjut tausta. Samuti töötas ta neil aastatel ulatuslikult graafikaga. Esimene akadeemiline raamat Matissest ilmus 1920, tähistamaks tema tähtsust moodsa kunsti ajaloos kui see veel ikka toimis. Hilisemas karjääris sai Matisse mitmeid suuri tellimusi, nagu suur seinamaal Dr. Albert Barnes'i kunstigaleriisse Pennsylvanias nimega ,,Tants II" aastatel 1931-33. Samuti illustreeris ta piiratud väljaannetega luulekogusid. Pärast operatsiooni aastal 1941 oli Matisse sageli voodihaige. Kuid siiski ta jätkas tööd oma stuudiovoodist
Sünteesis erinevaid kunstistiile - postimpressionismi, juugendit, fovismi. Kandinsky’l oli kolm abstraktse kujutamisviisi alust: 1)sisetundest tärganud väljendus - improvisatsioon 2)otsene mulje loodusest - impressioon 3)aeglaselt kunstnikus tekkinud tunde väljendus - kompositsioon, mis vajab eeltööd visandites. “The Rider” (1911) -> Gabriele Münter Palju maastikke, mis tehtud Murnaus. Autor on saanud inspiratsiooni Matissest, Van Goghist ja favismist. Münter’ile on oma teoses oluline värvus ning ta ei kasutanud puhtaid värve vaid segumeid. Tegi palju abstraktseid figuure. “Breakfast of the Birds” (1934) Paul Klee Pidas tähtsaks muusikat, sest oli pärit muusikute perest. Talle oli oluline teose sisu. Huvitus Bütsantsist, varakristlikust kunstist, alateadvusest ja müstikast. Kasutas sümbolismi oma teostes.
annaabi.ee 
