Hiljem seletavad juba teadusajaloolased erinevate teooriate tähtsust, päritolu ja kujunemist. Mõndade teooriate või nende loojate tähtsust on tunnistatud hoopis kaua aega hiljem nende tekke- ajast. Mitte iga prohvet ei ole kuulus omal maal või omas ajas. Teadmisi looduse kohta hakati koguma esimesena just Idamaade tsivilisatsioonides näiteks Babüloonias, Egiptuses, Hiinas, Indias jne. Kuid kreeklased olid esimesed, kes lõid teaduse süste- matiseeritud käsitluse. Nad ei lähtunud enam jumalatest, vaid hoopis seletasid maailma nii nagu loodus seda näitab. Üks neist oli tuntud Aristoteles, kes süstematiseeris peaaegu kõik sel ajal olemasolavad teadmised. Ta lõi põhjapanevaid teooriaid paljudes teadusharudes. Väga kaua olid Aristotelese teadusvaated aktsepteeritavad ja autoriteetsed, kuid päikesekeskse maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendas välja Klaudios Ptolemaios. Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja.
Hiljem seletavad juba teadusajaloolased erinevate teooriate tähtsust, päritolu ja kujunemist. Mõndade teooriate või nende loojate tähtsust on tunnistatud hoopis kaua aega hiljem nende tekke- ajast. Mitte iga prohvet ei ole kuulus omal maal või omas ajas. Teadmisi looduse kohta hakati koguma esimesena just Idamaade tsivilisatsioonides näiteks Babüloonias, Egiptuses, Hiinas, Indias jne. Kuid kreeklased olid esimesed, kes lõid teaduse süste- matiseeritud käsitluse. Nad ei lähtunud enam jumalatest, vaid hoopis seletasid maailma nii nagu loodus seda näitab. Üks neist oli tuntud Aristoteles, kes süstematiseeris peaaegu kõik sel ajal olemasolavad teadmised. Ta lõi põhjapanevaid teooriaid paljudes teadusharudes. Väga kaua olid Aristotelese teadusvaated aktsepteeritavad ja autoriteetsed, kuid päikesekeskse maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendas välja Klaudios Ptolemaios. Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja.
Hiljem seletavad juba teadusajaloolased erinevate teooriate tähtsust, päritolu ja kujunemist. Mõndade teooriate või nende loojate tähtsust on tunnistatud hoopis kaua aega hiljem nende tekke- ajast. Mitte iga prohvet ei ole kuulus omal maal või omas ajas. Teadmisi looduse kohta hakati koguma esimesena just Idamaade tsivilisatsioonides – näiteks Babüloonias, Egiptuses, Hiinas, Indias jne. Kuid kreeklased olid esimesed, kes lõid teaduse süste- matiseeritud käsitluse. Nad ei lähtunud enam jumalatest, vaid hoopis seletasid maailma nii nagu loodus seda näitab. Üks neist oli tuntud Aristoteles, kes süstematiseeris peaaegu kõik sel ajal olemasolavad teadmised. Ta lõi põhjapanevaid teooriaid paljudes teadusharudes. Väga kaua olid Aristotelese teadusvaated aktsepteeritavad ja autoriteetsed, kuid päikesekeskse maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendas välja Klaudios Ptolemaios. Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja.
annaabi.ee 
