,,Saapad’’ 1887 ,,Autoportree kinniseotud kõrvaga’’ 1889 Paul Gauguin (1843-1903) ,,Nägemus pärast jutlust’’ 1888 ,,Kollane Kristus’’ 1889 ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme? 1897 Lisaks: ,,Autoportree’’ 1888 ,,Te matete’’ ehk turg 1892 (5 inimest pingil) Paul Cezanne (1839-1906) ,,Natüürmort kummutiga’’ 1887 ,,Kaardimängijad’’ 1890-1892 ,,Suplevad naised’’ 1900-1905 Lisaks: ,,Poiss punase vestiga’’ 1888-1890 ,,Natüürmort õunakorviga’’ 1890-1894
Postimpressionism, Kunstnikud leidsid, et polegi vaja täpselt Prantsusmaal ja Vincent van Gogh ,,Päevalilled", ,,Tähisöö" 19.saj kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid Hollandis. (1853-1890) lõpukümnendaed et hoopis olulisem on leida väljendus oma Paul Gauguin ,,Kollane Kristus", ,,Ta hingeseisunditele ja ideedele. (1843-1903) matete" (,,Turg") Värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed Paul Cézanne ,,Suplevad naised", rahutud ja vibreerivad. (1839-1906) ,,Sinine vaas" Fovism, Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti Lääne-Euroopa Henri Matisse ,,Vestlus", ,,Tants" 20
Kujutati: põhjamaa looduse omapära, müütide kangelasi jne. Postimpressionistid I: kunstnikud, kes on mingil etapil järginud impressionismi põhimõtteid. 1)Van Goch: ekspressiivse suuna rajaja; Tähisöö; Päevalilled. 2) Gaugain: kunst peab endas kandma olulist hingelist sõnumit, midagi vaimset, müstilist ja salapärast. Seda salapära lootis Gaugain leida primitiivsest ja eksootilisest kultuurist. Lõi süntetistliku stiili. Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk
Hiljem vaimne hämardumine, lõikab endal kõrva peast, sest üks naine ei andu temale ,,Autoportree kinniseotud kõrvaga." P. Gauguin elas oma elu viimased 15 aastat Tahtitil, seda perioodi peetakse ka kõige viljakamaks. Vähendas ruumikujutist, teosed muutusid tasapinnalisemaks, hakkas kasutama ebatavalisi värve nt ,,Kollane Kristus" Püüdis kujutada filosoofilist liturgilist teemat ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Värvikirevad maalid ,,Ta matete", ,,Nägemus pärast jutlust", ,,Autportree". Süntetistlik stiil teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed. P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga
annaabi.ee 
