Seejuures kasutatakse õpetamismeetoditena loenguid, arutelusid ja dialooge ehk kõiki neid meetodeid, mis stimuleerivad vaimu. Seeläbi keskendutakse peamiselt õpilaste õpetamisel vaimu treenimisele läbi intuitsiooni ja eneseanalüüsi. Materjalism süsteemis baseerub arusaamal, et õpilastele tuleb õpetada maailma tundma läbi loodusteaduste, füüsika, keemia ja matemaatika õpetamise. Põhirõhk on seejuures õpetada õpilasi mõistma neid ümbritsevat füüsilist maailma. Materjalistlikud ained rõhutavad faktiliste teadmiste omandamist ehk õpetaja tutvustab ainet õpilastele väga süstemaatiliselt ja eksisteerivad ainult õiged ja valed vastused. Seejuures on olemas standard õppekava, mida kõik õpilased peavad jälgima ning omandama. Ühesõnaga keskendutakse õpetamisel ainelistele eksperimentidele ja teaduslikule mõtlemisele. Kuigi tänane koolisüsteem on kombinatsioon idealismist ja materjalismist on mõlemad õpetused vajalikud edaspidiseks olulised.
Kogu tema loomingut iseloomustab Euroopa teatavat mõtet sellel ajal. Pannakse tähele romantilisi jooni (70ndad), aga hiljem nendest taandub. Ta on mahukas luuletaja. Leitzigi laulud. Herderi vaated said talle 70ndatel omaseks. Goethe ei taganenud Herderi vaadetest, aga mõtles neist mingeid edasi. 70ndatel aastatel säilitas antiigi austuse. Suhtumine oli teine. Goethe hoiakud olid lähedased hilisemate romantikutega- antiigihuvi ja -kiindumus. Goethe säilitab valgustuslikud materjalistlikud vaated siiski, teatud ratsionalismi ei lähe. Vaadates Goethe pikka elu ja kirjutisi ei saa öelda, et ta oleks ainult romantik, aga oli eelromantiline figuur. Jäid püsima teatud romantilised jooned. Alates 1770. aastast see periood ka algab ja tähistab see tema viibimist Stransbourgis ja Herderi õpetust. Huvi rahvakultuuri vastu (see on ka romantismi poole kalduv joon). Romantismiaegadel on palju inimesi, kes tegelevad rahva pärimusega. Rahvakultuuri tegevuse
• Trobriandi saarte välitööd. • Väitis, et kõik kultuurielemendid funktsioneerivad mingi inimese va- jaduse rahuldamiseks ja on omavahel tihedalt seotud. 7. Briti strukturalistlik-funktsionaalne koolkond (Raddiffe-Brown) • käsitles vastuolu individualistliku ja kollektiivse lähenemise vahel. • Igal kombel-uskumusel on oma kindel funktsioon, mille eesmärgiks on ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine. 8. Materjalistlikud voolud etnoloogias • Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon. Kultuuri aren- gut võib mõõta sellega, palju antud kultuur toodab energiat üle oma vaja- duste. • kultuuriökoloogia • kultuurimaterjalism (60ndad) • marxistlik antropoloogia (60-70ndad) 9. Uuemad teoreetilised suundumused alates 1960. aastast. Prantsuse strukturalism (Claude Levi-Strauss) ja kognitiivne (sümboli-) antropoloogia.
ulatuslik.Kogu tema looming iseloomusta Euroopa teatavat mõtet sellel ajal.Pannakse tähele romantilisi jooni(70ndad), aga hiljem nendest taandub. Ta on mahukas luuletaja. Leitzigi laulud. Herderi vaated said talle 70ndatel omaseks. Goethe ei taganenud Herderi vaadetest, aga mõtles neist mingeid edasi. 70ndatel aastatel säilitas antiigi austuse. Suhtumine oli teine. Goethe hoiakud olid lähedased hilisemate romantikutega- antiigihuvi ja -kiindumus. Goethe säilitab valgustuslikud materjalistlikud vaated siiski, teatud ratsionalismi ei lähe. Vaadates Goethe pikka elu ja kirjutisi ei saa öelda, et ta oleks ainult romantik, aga oli eelromantiline figuur. Jäid püsima teatud romantilised jooned. Alates 1770 aastast see periood ka algab ja tähistab see tema viibimist Stransbourgis ja Herderi õpetust. Huvi rahvakultuuri vastu (see on ka romantismi poole kalduv joon). Romantismiaegadel on palju inimesi, kes tegelevad rahva pärimusega. Rahvakultuuri