· Materjal Konstruktiivne kergbetoon Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon- ja pingestatud konstruktsioonidele, kus on otstarbekas massi vähendada ning suurendada betooni soojustusvõimet. Koostis ja omadused Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu
· By ACI... värvuse järgi: avatava dialoogalamakna loendiboksist Select ACI: valitakse sobiv(ad) värvus(ed) ja käivitatakse käsunupp Attach, sellega on kõigile valitud värvusega objektidele omistatud materjali omadused; sama käsunupu kaudu saab nimetatud tegevust tühistada: loendiboksist Select ACI: valitakse sobiv(ad) vär- vus(ed) ja käivitatakse käsunupp Detach, tühistades sel moel kõigilt valitud värvusega objektidelt materjaliomadused; · By Layer... kihi järgi: toimib analoogiliselt eelmisele, kuid värvusenumbrite asemel on nüüd kihinimetused (ka tühistamine toimub analoogiliselt). Käsuga MATLIB saab importida materjale mater- jalide kataloogist (fail laiendiga .mli) ja neid ka sinna eksportida (kataloog Render.mli tuleks jätta rik- kumata kirjutada pigem mõnda muusse faili). Ava- taval dialoogaknal (vt. joo- nis 33) on kaks materjalide loetelu: vasakul on joonisel kasutatavad materjalid (mi-
Ka väsimustugevust võivad algpinged märkimisväärselt vähendada. Algpingeid saab vähendada termilise töötlemisega. Teras 1 9 Normaaljõuga koormatud elemente Paindega koormatud elemente Joon. 1.1: Näiteid pingekontsentratsioonist Teras 1 10 1.7 Arvutustes kasutatavad materjaliomadused (temperatuuril - 40 0C ... + 100 C0) o E = 2,1×105 N/mm2; o = 0,3 - Poisson'i tegur E 2,1× 10 5 o G = = = 0,808 × 10 5 0,8 × 10 5 N/mm2; 2(1 + ) 2(1 + 0,3) o = 12×10-6 1/K - joonpaisumise tegur. o tugevusomadused sõltuvad terase tugevusklassist: - terasel S235 fy = 235 N/mm2; fu = 360 N/mm2; - terasel S275 fy = 275 N/mm2; fu = 430 N/mm2;
Pinna soojustakistus sõltuvalt soojusvoolu suunast Üles (lagi) Horisontaalne (sein) Alla (põrand) Rsi, (m2·K)/W 0,10 0,13 0,17 2 Rse, (m ·K)/W 0,04 0,04 0,04 Tabel 6.2 Arvutustes kasutatud materjaliomadused Materjal Soojuserijuhtivus , W/(m·K) Palk ja laudis 0,12 Maakivi (vundament) 3 Betoon 1,7 Krohv 0,6
(külmasilla joonsoojusjuhtivuse arvutustes) Rsi, (m2·K)/W 0,25 (seina alaosas) 0,17 0,25 (külmasilla temperatuuriindeksi arvutustes) 0,20 (seina ülaosas) Rse, (m2·K)/W 0,04 0,04 0,04 Tabel 3.3 Arvutustes kasutatud materjaliomadused. Materjal Soojuserijuhtivus , W/(m·K) Puit, sh. palk 0,12 Paekivi 2,0 Mineraalvill 0,04 Polüstereen 0,04
annaabi.ee 
