Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"materjalidelt" - 7 õppematerjali

Eesti rannajoon ja selle kaardistamine
26
ppt

Eesti rannajoon ja selle kaardistamine

a. "Juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000" 2000. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend" 2002. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend" 6 EPK rannajoone definitsioonid 1994.,1995., 1998. a. juhendid Mere rannajooneks loetakse Balti kõrgus süsteemi nullhorisontaal. See kantakse välijoonisele varasematelt kaardi materjalidelt enne välitöid. Välitöödel parandatakse vead ja kaardistatakse muutused. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 7 EPK rannajoone definitsioonid 1999. a. juhend Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö aegset veeseisu, vaid püütakse tabada Balti kõrgussüsteemi nullpinda, kasutades

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
HELI TEHNIKA konspekt
4
docx

HELI TEHNIKA konspekt

Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha ­ difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine ­ suure tihedusega materjalidelt 5) Murdumine erineva tihedusega kk-de piirilt Õhuta (vaakumis) ruumis heli ei levi! Levikiirused: Õhk v = 340m/s Vesi v = 1500 m/s Metallid v = 5000 m/s Heli neeldumine materjalides sõltub sagedusest [f]. Madalad f-id neelduvad rohkem. Näo poolt saabuva heli suund on kahe kõrva toimel määratava täpsusega 3-4°. Kukla poolt tulenev heli on määratav väikese täpsusega. Helilaine suuna määramist kahe kõrva abil nim binauraalefektiks. TEHNILISED PÕHINÄITAJAD:

Muusika → Helitehnika
19 allalaadimist
Bioloogia - inimene
4
doc

Bioloogia - inimene

Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus, ta mõõdab vere temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas paiknevatelt retseptoritelt väliskeskkonna temperatuuri kohta. Tundes sooja või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk soojusülekanne ühelt kehalt teisele, erinevatelt materjalidelt. Konvektsioon- soojuse juhtimine õhu- või veevooludega(riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhukihi). Aurustumine- Aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust(seega jahutav toime). Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol, suur on kadu katmata kehaosadelt(pea,kael, käed) 11) Mis on maksa ülesanded? Vere glükoosisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees,

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
Soojusõpetus
15
doc

Soojusõpetus

g = 10 m/s2 h = 2 x 7,2 x 10 ­2/ 103x 10 x 5 x 10 ­4 = = 7,2 x 10 -2 ( N/ m ) 14,4 x 10 ­2/ 5 = 2,88 x10-2m = 0,0288 m h=? Küsimused : 1. Kuidas seletada küünlatahi ja marlisideme toimet ? 2. Kuival ajal tekib maapinnale kõva koorik. Kas tuleb seda säilitada või pinnast kobestada, et takistada alumiste kihtide kuivamist ? Pesemisvahendid ehk pesemisained on ainesegud, mille vesilahustega kõrvaldatakse esemetelt, materjalidelt ja elusolendeilt mustust. Eristatakse seepe ja sünteetilisipesemisaineid. Pesemisainete koostisosad on pindaktiivsed ained. Need vähendavad pindpinevust ( seepides on nendeks näiteks rasvhappesoolad, sünteetilistes pesemisainetes näiteks sulfonoolid) Sünteetilised pesemisained sisaldavadka pleegiteid ja pindaktiivsete ainete toimet suurendavaid aineid. Sünteetiliste pesemisainetega saab hästi pesta ka karedas vees. Bioaktiivsed pesemisained sisaldavad aineid( ensüüme ) ,mis

Füüsika → Füüsika
180 allalaadimist
Lõputöö - Lastetuba
30
doc

Lõputöö - Lastetuba

12) pintsel, 26) kellu, 13) rull, 27) pintslid. 14) käsn, 21 4. TÖÖOHUTUS Uute toodete väljatöötlemisel ja arendamisel on maalrierialal juba pikka aeg püütud arvestada seda, et tooted oleksid võimalikult kasutaja ­ ja keskkonnasõbralikult. Tootearendamisel on võetud ka arvesse valmispindade materjalidelt eralduvaid keskkonnale kahjulikke aineid. Maalritöös kasutatakse üha enam vees lahustuvaid tooteid, mille lahustisisaldus on väga väike. Kõigele vaatamata tuleb maalritöös kasutada erijuhtudel siiski tooteid, mis on kahjulikud ja mõned isegi töötegija tervisele ohtlikud. Näiteks restaureerimistöödel. Töökaitselepingute põhimõtteks on korraldada töötingimused nii, et poleks vaja kasutada isiklikke kaitsevahendeid

Ehitus → Ehitusviimistlus
173 allalaadimist
Muuseumid
40
docx

Muuseumid

assotsiatsiooni) juurutatud lateraalmärgistus (eri kontinentidel küll 2 erinevat süsteemi) ja kardinaalmärgistus. Lisaks on praegu ja varasematel aegadel enamgi kasutusel erimärgistusega poid ja toodrid näiteks eraldiseisva ohu tähistamiseks, karantiini- või muu eriotstarbega piirkondade markeeririmiseks ning ka riigipiiri tähistamiseks. Poid jagunevad omakorda oma kasutuskoha ja ­tingimuste järgi. On selge, et avamerel kasutatavad ja nn jääpoid peavad oma konstruktsioonilt ja materjalidelt olema vastupidavamad kui poolkinnisel reidil või sisevetel kasutatavad. Valmistati nn suuri merepoisid, nn keskmiseid merepoisid jne. On olemas eritüübilised jääpoid. Reeglina võetakse poid jää tekkimisel oma kohtadelt ära. Eesti Meremuuseum Ka jõgedel-kanalites ja järvedel tarvitatavad poid erinevad sageli oma konstruktsiooni ja kuju poolest, mis põhjustatud erinevatest veekogude sügavustest ning hüdroloogilistest tingimustest.

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
Mõned Eesti muuseumid
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

(eri kontinentidel küll 2 erinevat süsteemi) ja kardinaalmärgistus. Lisaks on praegu ja varasematel aegadel enamgi kasutusel erimärgistusega poid ja toodrid näiteks eraldiseisva ohu tähistamiseks, karantiini- või muu eriotstarbega piirkondade markeeririmiseks ning ka riigipiiri tähistamiseks. Eesti Meremuuseum Poid jagunevad omakorda oma kasutuskoha ja ­tingimuste järgi. On selge, et avamerel kasutatavad ja nn jääpoid peavad oma konstruktsioonilt ja materjalidelt olema vastupidavamad kui poolkinnisel reidil või sisevetel kasutatavad. Valmistati nn suuri merepoisid, nn keskmiseid merepoisid jne. On olemas eritüübilised jääpoid. Reeglina võetakse poid jää tekkimisel oma kohtadelt ära. Ka jõgedel-kanalites ja järvedel tarvitatavad poid erinevad sageli oma konstruktsiooni ja kuju poolest, mis põhjustatud erinevatest veekogude sügavustest ning hüdroloogilistest tingimustest.

Informaatika → Arvutid i
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun