Paraku pidi mees aga teistpidist tõdema ning lõpetas oma tundeavalduse väga julmal toonil, lausudes: ,,Ma vihkan, nean sind, oo, nilbe madu! Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua. Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua, et raipeist haiseks jumalate padu." Kolmekümnendate alguses väljendas Marie Under oma luuletuses ,,Puhastus" Visnapuuga sarnaseid tundeid, kuid tegi seda tunduvalt naiselikumalt ja pehmetoonilisemalt ning ei materdanud oma ajutisi kaaslasi ülearu teravate sõnadega, vaid pigem proovis nad heaga unustada. Samas võisid Underi read olla ajendatud ka abieluprobleemidest, kuna luuletuse ilmumise ajaks oli naine juba kuus aastat olnud abielus luuletaja Artur Adsoniga. Viskasin ära selle ja tolle: kergem on tee, kui kergem on koorem. Rämpsust sai puhtaks mu elukolle.
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest kehast, meelest ja hingest ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud. Ei maksa end petta, et saab elada täiuslikult, kui üks osa meie hinge, meele või
Olulisemateks on peetud tema maale "Mees trepil" (1976), "Jüri võitlus lohega" (1979), "Kandjad" (1980), "Autoportree maskis" (1983), "Juuda surm" (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014) Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad Arraku kujundimetamorfoosid moraalile, kannavad kriitikavihjeid või naeruvääristavad inimpahesid ning tihti on ta oma töödes materdanud nõukogude süsteemi paratamatuid kaasnähtusi: tsensuuri, kahepalgelisust ja konformismi. Arraku sõnumite kohaletoimetamise viis on üldiselt agressiivne, olgu siis mõtte raamiks verine juhtum, vägivaldne motiiv, tegelaste eksalteeritud zestid või ähvardavad poosid. Ekstraverdina on ta meditatsiooni asemel alati panustanud sõjale ja tülile. Arraku varaseimad maaliabstraktsioonid mõjuvad joonistustega võrreldes pehmemalt, märjemalt - vormid justkui voolaks ja tilguks.
annaabi.ee 
