teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu. Arvatakse, et kõik millega inimene on kokkupuutunud säilib talle mällu. Kahjuks on seda väga raske tõestada. Uuringute põhjal on selgeks tehtud, et inimesel eksisteerib ka nn püsimälu. Püsimälu talletab väga pikka aega ja väga täpselt infot. Näiteks arvatakse, et täiskasvanutel, kes on ammu kooli löpetanud on mälus endiselt suur osa õpitud vöörkeele- ja matemaatikateadmistest. Selle põhjal võib järeldada, et asjad, mis on inimesel meeles 3 aastat peale õppimist on ka 30 aasta pärast mälus olemas. Episoodiline mälu on mälu isiklikult kogetud sündmustest ja neil on selge subjektiivne ajamõõde. Semantiline on mälu üldistest teadmistest maailma kohta ja see materjal pole seotud isiklike mälestustega. Peamiseks eristavaks tunnuseks on subjektiivne kogemus, mis kaasneb episoodilise mäluga, mitte erinevat tüüpi informatsioon. Semantilisel teabel on
on sisuliselt kustumatud. Kuid on väga raske kontrollida, kas sellised mälestused täielikult ka tegelikkusele vastasid, siis ei saa taolisi tõendeid veenvaks pidada. Pealegi taastusid ,,kaotatud mälestused" ainult 7%-il Penfieldi patsientidest. Harry Bahrick järeldas vanemaealiste inimeste aastaraamatute katsest seda, et on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsioon (nt suur osa võõrkeele- ja matemaatikateadmistest). On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles 3 aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena pakkus välja Endel Tulving 1970-tel. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega (nt Prantsusmaa pealinn on Pariis. Kui mõelda, millised paiku
mitukümmend aastat varem ülikoolis koos õppinud, ja nende nägusid pildil ka ära tunda. Loomulikult olid nimed halvemini meeles kui näod, kuid äratundmise protsent oli mõlemal juhul siiski üllatavalt kõrge. Bahrick järeldas nii sellest, kui ka muudest uuringutest, et põhimõtteliselt on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsiooni, näiteks kindlasti on seal suur osa omandatud võõrkeele- ja matemaatikateadmistest. On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. 3 Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist
annaabi.ee 
