üks osa suurest tervikust. Et tajuda ( ja ka teada ) kogu tervikut, ongi tegeliku reaalsuse tunnetami- ne. Universum koosneb osakestest elementaarosakestest, aatomitest, molekulidest jne. Ja kõik, mis maailmas toimub, on tegelikult nö. nende osakeste loome. Näiteks hommikuti päikese tõusmine, inimeste omavaheline suhtlemine, õues koeraga jalutamine, inimeste õppimine, autoõnnetused, il- mateadustamine jne. Kõige tavalisemate inimeste kõige tavalisemate tegevuste loetelu võiks jätkuda veel väga pikalt. Inimesed teavad faktiliselt kõike seda ( osakeste olemasolu ) kuid nad ei taju seda. Lihtsalt teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku. Kui me peale teadmise ka tajuksime osa- keste ,,käitumist", mis vormib meie maailma, muutuvad meie ideoloogiad ja arusaamad maailma kohta trastiliselt. Meie reaalsuse taju oleks hoopis teistsugusem kui harilikult. Me tunnetaksime tõe-
üks osa suurest tervikust. Et tajuda ( ja ka teada ) kogu tervikut, ongi tegeliku reaalsuse tunnetami- ne. Universum koosneb osakestest elementaarosakestest, aatomitest, molekulidest jne. Ja kõik, mis maailmas toimub, on tegelikult nö. nende osakeste loome. Näiteks hommikuti päikese tõusmine, inimeste omavaheline suhtlemine, õues koeraga jalutamine, inimeste õppimine, autoõnnetused, il- mateadustamine jne. Kõige tavalisemate inimeste kõige tavalisemate tegevuste loetelu võiks jätkuda veel väga pikalt. Inimesed teavad faktiliselt kõike seda ( osakeste olemasolu ) kuid nad ei taju seda. Lihtsalt teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku. Kui me peale teadmise ka tajuksime osa- keste ,,käitumist", mis vormib meie maailma, muutuvad meie ideoloogiad ja arusaamad maailma kohta trastiliselt. Meie reaalsuse taju oleks hoopis teistsugusem kui harilikult. Me tunnetaksime tõe-
üks osa suurest tervikust. Et tajuda ( ja ka teada ) kogu tervikut, ongi tegeliku reaalsuse tunnetami- ne. Universum koosneb osakestest – elementaarosakestest, aatomitest, molekulidest jne. Ja kõik, mis maailmas toimub, on tegelikult nö. nende osakeste loome. Näiteks hommikuti päikese tõusmine, inimeste omavaheline suhtlemine, õues koeraga jalutamine, inimeste õppimine, autoõnnetused, il- mateadustamine jne. Kõige tavalisemate inimeste kõige tavalisemate tegevuste loetelu võiks jätkuda veel väga pikalt. Inimesed teavad faktiliselt kõike seda ( osakeste olemasolu ) kuid nad ei taju seda. Lihtsalt teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku. Kui me peale teadmise ka tajuksime osa- keste „käitumist“, mis vormib meie maailma, muutuvad meie ideoloogiad ja arusaamad maailma kohta trastiliselt. Meie reaalsuse taju oleks hoopis teistsugusem kui harilikult. Me tunnetaksime tõe-
annaabi.ee 
