1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte tagusel merealal, mida läbib kõige tihedama laevaliiklusega meretee. Reostuse mõju keskkonnale Veetaimestik Kalad Linnud Hülged Rannik ja sealsed elupaigad Inimene Reostustõrje Sadamast lahkumine 2 tunni jooksul
Katlamaja rajamise peamiseks põhjuseks oli 1970. aastatel Tamsalu valla piirkonnas märkimisväärne soojatarbijate ehk korterelamute ja munitsipaalasutuste hulga tõus. 13 Tamsalu katlamaja krundil asub praegusel hetkel lisaks katlamajale veel Tamsalu valla saun ning põlevkiviõli-, hakkepuidu- ja põhuhoidla. Pärast katlamaja valmimist 1980. aastal paigaldati katlamajja ka kolm esimest katelt: DKVR 6,5-13 aurukatlad, mida hakati kütma raske kütteõliga (kõnekeeles masuudiga). Hilisemate projektide käigus eemaldati aurukatlad katlasüsteemist. Praegusel hetkel asub katlamajas neli töökorras katelt: esimese põhikatlana tegutsev hakkepuidukatel BIO 2,5 MW; teise põhikatlana tegutsev põhukatel K-850 ja tagavarakateldena tegutsevad põlevkiviõlikatlad FUTER-2 ning K-110.14 12 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu. 13 Kasekamp, E. (01.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 14 Samas.
kaloriifhttp://www.emara.ee/index.php?page=7#rahvuskooleritega soojendatud õhuga ventileerimise teel või soojendamise teel katlasse asetatud pannide abil, millel põletatakse puusütt. Peale kuivatamist asetatakse kollektoritesse või katla keresse alused niiskust imava ainega ja suletakse kõik luugid. Niiskust imavate (neelavate) ainetena võib kasutada kustutamata lupja CaO, kaltsiumkloriidi CaCl2 või silikageeli. Küttepinnad konserveeritakse kolde poolt vähese väävlisisaldusega masuudiga, väljapoole katla piirdekonstruktsioone ulatuvad mitteisoleeritud katlakere ja kollektorite pinnad värvitakse. Katla sisemust koos niiskust imavate ainetega kontrollitakse iga 3 kuu järel. XII Ohutusnõuded katelde ekspluatatsioonil. 38 Katelde ekspluatatsiooni käigus võivad ilmneda mitmesugused rikked ja hälbed normaalsest töörežiimist, mis on põhjustatud nende konstruktsioonivigadest, tehnoloogilistest puudustest
Viskoossus 50°C juures 10 cSt, hangumistemperatuur -40°C. Kasutatud õlid Masinaist väljalastud õlid tuleb kokku koguda, sest nende ümbertöötlemisega on võimalik määrimisomadusi taastada. Naftatooteid turustav organisatsioon ostab neid tagasi. Kasutatud õlid ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett üle 5 %. Need naftasaadused, mida tagasi ei osteta, tuleb utiliseerida kooskõlas looduskaitseeeskirjadega või kasutada katlakütusena koos masuudiga. Tavalistes kergekütteõlikateldes õli põletada ei saa ja ei tohi, sest õli põlemistemperatuur on kõrge üle 600°C. Plastsed määrded Peale õlide on masinate juures kasutusel veel plastsed ehk paksud määrded. Nende ülesanded on samad, mis õlidelgi - hõõrdumise ja kulumise vähendamine, tihendamine ja korrosiooni ärahoidmine ning neid kasutatakse seal, kuhu pole võimalik õli juhtida või kus ebapiisava tihenduse tõttu õli ei püsi sees
Viskoossus 50°C juures 10 cSt, hangumistemperatuur -40°C. Kasutatud õlid Masinaist väljalastud õlid tuleb kokku koguda, sest nende ümbertöötlemisega on võimalik määrimisomadusi taastada. Naftatooteid turustav organisatsioon ostab neid tagasi. Kasutatud õlid ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett üle 5 %. Need naftasaadused, mida tagasi ei osteta, tuleb utiliseerida kooskõlas looduskaitseeeskirjadega või kasutada katlakütusena koos masuudiga. Tavalistes kergekütteõlikateldes õli põletada ei saa ja ei tohi, sest õli põlemistemperatuur on kõrge üle 600°C. Plastsed määrded Peale õlide on masinate juures kasutusel veel plastsed ehk paksud määrded. Nende ülesanded on samad, mis õlidelgi - hõõrdumise ja kulumise vähendamine, tihendamine ja korrosiooni ärahoidmine ning neid kasutatakse seal, kuhu pole võimalik õli juhtida või kus ebapiisava tihenduse tõttu õli ei püsi sees
annaabi.ee 
