lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on oluline komponent Saturni tähe Titan paksu atmosfääri ning esineb väiksestes kogustes teiste planeetide atmosfääris Lämmastik esineb kõikides elusorganismides, valkudes ja nukleiinhapedes. Moodustab tavaliselt umbes 4% taimede kuivast massist ning umbes 3...
mustad isendid (mõnes populatsioonis kuni 50%). Noored isendid on enamasti punakad. Kõht on hall, hallikaspruun või must, mõnel on seal valged täpid; saba tipp kollane või oranž või isegi alt punane. (Arnold, 2004) Joonis 1. Harilik rästik (Vipera berus) (Mastik, 2012) 4 Toitumine Rästik sööb hiiri, konni, vesilikke, sisalikke, võimalusel ka linnupoegi ja mune (vt. Joonis 2). Noored rästikud söövad väikeimetajate poegi, kulleseid, sisalikke, putukaid, vihmausse ja ämblikke
Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (◦ C) ja Fahren- Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esi- heiti ( ◦ F) kraadid ning kelvinid (K). SI - süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin neb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2 ), samuti hapnik (O2 ) ja läm- (K). mastik (N2 ). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab 5 t(◦ C) = (t(◦ F ) − 32) ∗ (1.4) keemiline valem H2 SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest 9
2.energeetika- küttematerjal 3.ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele 4.põllumajandus-allapanu loomafarmides,kasvuturvas taimekasvatuses,söödapärmi tootmine 5.rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel 6.meditsiin- turbamuda Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik (82...87%), vesiniku (12...15%), väävel (1,5%), läm mastik (0,5%) ning hapnik (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
1 amiin seotud aatomist. 6 5 2 Kui alamstruktuuris on vaid üks heteroaatom (nt. läm- benseen etaan mastik), siis seda ei nummerdata ning vajadusel kasu- tatakse numbri asemel elemendi sümbolit (N). metaan 1-hüdroksü-2-(metüülamino)etaan ehk 2-(metüülamino)etaan-1-ool 4. Kirjutada välja nimetus kasutades ees- ning kor-
3.4. Elektrijuhid 0,01%) on sundinud otsima vähemdefitsiitseid juhtmematerjale (milleks on eelkõige alumiinium). Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektri- Vask on keemiliselt väheaktiivne, reageerib läm- -8 -5 materjale, mille eritakistus on 10 ...10 m. mastik- ja kontsentreeritud väävelhappega. Õhus Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kattub vase pind oksiidi õhukese kihiga, mis kaitseb kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud edasise oksüdeerumise eest. Juhtmevask võib olla olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult kasu- kahesuguse töötlusega. Külmtöötlusel saadakse nn. tatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid
annaabi.ee 
