väiksemate koormuste korral. 10. Kirjeldada reduktori võlli projektarvututse käik (staatiline arvutus). Leitakse minimaalne lubatav läbimõõt, teised läbimõõdud valitakse konstruktiivselt, seejärel leitakse reaktsioonjõud ja toereaktsioonid, koostatakse paindemomentide epüürid, leitakse ekvivalentne moment ohtlikus lõikes, tehakse kontrollarvutus. Võttes arvesse pinnatöötlustegurit,pingekontsentratsiooni tegurit, mastaabitegurit, empiirilisi tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur 11. Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses? Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände- ja paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks
muutuja `LTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; mida suurem arv, seda hõredamad jooned); · Current object scale: uute jooneobjektide mastaabitegur, mis säilitatakse süsteemi- muutuja `CELTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; tegelik mastaabitegur on nende kahe mastaabiteguri korrutis). · ISO pen width: ISO-joonte (nende nimi algab prefiksiga ACAD_ISO) laiustegur, mis asendab mastaabitegurit Current object scale. Joonetüübiga on lähedalt seotud joo- nekaal, mida saab vajadusel häälestada rippmenüü Format valikust Lineweight... avatava dialoogaknaga (vt. joonis 9), mis on avatav ka käsuga `LINEWEIGHT. Joonekaalu abil saab näidata joonele pak- sust, seda nii ekraanil (valikuga Display Lineweight) kui ka prinditud joonisel. Joonekaalu laius on valitav ripploendibok- sist Lineweights, aga veelgi kiiremini saab seda teha ikoonilati Object Properties
jõudude tasakaaluvõrrandi põhjal. Reaktsiooni rakenduspunkti koordinaat saadakse pärast reaktsiooni mooduli määramist lülile rakendatud momentide tasakaalust. Düaadile mõjuvate jõudude tasakaaluvõrrandis jääb igal juhul tundmatuteks kahe jõu moodulid. Võrrandi võib lahendada graafiliselt jõuhulknurga (jõuplaani) abil. Plaan N koostatakse mõõtkavalisena kasutades mastaabitegurit µF [ ]. Jõuplaani mm koostamist on otstarbekas alustada ühe tundmatu mooduliga jõu mõjusirge kandmisest joonisele. Sellel sirgel võetud suvalisest punktist alustatakse tuntud mooduliga vektorite liitmist. Lõpuks tõmmatakse viimase tuntud mooduliga jõuvektori lõpust teise tundmatu mooduliga jõu mõjusirge. Tundmatu mooduliga jõudude mõjusirgete
annaabi.ee 
