Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4
Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kuidas asjad peaksid olema. kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi 2.Millisel tasandil ühiskonda uurida? kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni Mikrosotsioloogia-sotsioloog peab uurima inimeste staatus pigem langenud. vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia-Peab uurima suure-mastaabilisi Teaduse põhikomponendid: nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, 1. Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta tsivilisatsioone. ja nende analüüsimine. 3.Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? 2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja Holism-sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, süstematiseerimine
Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime
annaabi.ee 
