turundajad silmitsi pisut teistsuguse reaalsusega. Turunduskommunikatsiooni võimalused on oluliselt muutunud, andes turundajatele juurde üha rohkemaid kommunikatsioonikanaleid ja tehnoloogiaid, et viia sõnumeid tarbijateni. Samal ajal on muutunud aga tarbijate käitumine, nende elustiil, demograafiline koosseis, vajadused ning eelsitused. Turunduskommunikatsiooni muutused tulenevad peamiselt kahest faktorist turgude ja meedia killustatusest. See on põhjustatud ümberlülituselt massturunduselt sihtturundusele. Üha rohkem püütakse luua fokuseeritud turundusprogramme, et saavutada väljavalitud klientidega lähedasem suhe. Meedia võimaluste ulatus ning mitmekülgsus on kiiresti laienenud. Varem said turundajad loota, et toodete pakkumisele massiteabevahendite kaudu. Massiteabevahenditeks on raadio, televisioon, trükimeedia, välireklaam ja internet. Sihtturunduse puhul pööratakse aga rohkem tähelepanu suhtekorralduskampaaniatele, sponsorlusele, üritustele, toote paigutusele,
Ta soovib individuaalset lähenemist. Kui toote juures on hind selgelt kirjas, siis tarbija ei taju seda lõpliku hinnana. Segmentide hulk suureneb ning segmentide suurus väheneb. Võidukäiku teeb personaalne suhtlus kliendiga. Ideaalne toode on see, mis eristab tarbijat teistest tarbijatest – see, mida teistel pole. Massturundus asendub paindliku ja personaalse tootmisega. Liikudes massturunduselt paindlikule ja personaalsele tegevusele kaotab ettevõtja mastaabisäästu, kuid kulueelis ei ole postmodernistlikus äris “moes”. Kasumit maksimeeritakse kõrgema marginaali arvelt. Auto hind võib olla 69 000, kuid võib ka olla 69 000 000, olgugi, et erinevus kuludes on ehk 10-100 kordne. Tarbija meelest on tarbijakeskne hinnakujundus õiglane ning ta ei igatse tagasi kulukeskset hinnakujundust. 5) Hüperreaalsus
sama moodi erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms.). Turu määratlemisel on oluline meeles pidada kahte asjaolu: · turu moodustavad vajadused, mitte tooted · orienteeruma peab lõpptarbijatele, mitte üksnes ostu konkreetsele sooritajale Sihtturundus eeldab turu segmentimist, segmentidest sobilike valikut ja turunduskomplekside loomist igaühe jaoks eraldi. Tänapäeval võib täheldada raskuspunkti kandumist massturunduselt ja toote diferentseerumiselt sihtturunduse kasuks. Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik arvestada üksikute tarbijatega. Seepärast tuleb uurida, kas tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased (homogeenne turg) või täiesti erinevad (heterogeenne turg). Viimasel juhul vajab turg segmentimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks.
annaabi.ee 
