inimese, näiteks mõne filmitähe (Marilyn Monroe, Elvis Presley, Elizabeth Taylor) või mõne teise avaliku tegelase ( Jackie Kennedy ja Warholi enda) foto.d 1960.a-te keskpaigas tegevusvaldkond laienes, hõlmates filmi, lavakujundust, tegevust rock- ansambli mänedzerina jne. Ta kasutas verd tarretama panevaid kujutusi, näiteks elektritooli või pilti autoõnnetusest, aga ka ohutuid kujundeid, näiteks lehmi ja lilli. Juba niigi masstoodangus olevate kujundite lõuendil kordamine ning nende mittevajalikku värvi toonimine andis üllatavaid tulemusi. Kujund muutus ühtaegu banaalsemaks, aga samas ka ligitõmbavamaks või, kujutisest olenevalt, isegi kohevaks. Warhol eitas alati, et tema teostel ka tähendus võiks olla. Ta koondas ka enda ümber hulga sõpru, kellega koos kirjutati raamatuid, maaliti, tehti maailmakuulsaks saanud filme, kus peaosades mängisid Warholi sõbrad. Tuntuimad teosed: ,,Supipurgid'' ,,Marilyn Manroe''
kütusekulu hakkas ajalukku jääma, investeeriti meeletuid summasid autode keskkonnasõbralikusesse, inimeste suhtumine autodesse muutus. Seoses kütusehindade meeletu tõusuga viimase 6 aasta jooksul on inimesed hakanud ostma säästlikumaid autosid, mis tarvitavad kütust kõigest 4-5 l/100 km kohta. Säästlikkuse maailmarekordi püstitas Seat Ibiza (2007 a), mille keskmine kütusekulu on ainult 2.1 l/100 km kohta. Alternatiivenergial sõitvad sõiduautod Esmakordselt tuli elektriauto masstoodangus turule 1996. aastal General Motorsi toodetud mudel EV1, mis aga valmistas tarbijale suure pettumuse. Seda mudelit loetakse nii tehnoloogia edasisammuks kui äriliseks läbikukkumiseks. Mudelit toodeti vaid 1117 eksemplari, müügihinnaks 34000 $. GM ei jäänud müügi"hitiga" rahule. Viimase 10 aastaga on hübriidajamiga mudelid muutunud tähtsaks müügiartikliks. Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat.
2. Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale Graafika väljendusvahenditeks on punkt ja joon. Tarbekunst – kunsti haru mis hõlmab tarbeesemete valmistamist. Kujundatakse ja teostatakse nt mööblit, keraamikat, rõivaid, klaasi- ja metallitöid, tekstiili jms. Tarbekunst püüdleb seejuures funktsionaalse ja esteetilise ühendamisele. Kujundav kunst ehk disain jaguneb Ruumidisain ehk sisekujundus Tootedisain ehk masstoodangus olevatele esemetele esteetilise ja funktsionaalse kujunduse ning vormi loomine
standartse elu igapäevaseid osasid. Tema motiivideks on näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis mõjus näitustel lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel. Lisaks hakkas Warhol lõuendile kandma tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe, samuti näitleja Elizabeth Taylor ja laulja Elvis Presley, aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka ajalehereportaazides kajastamist leidnud anonüümseid enesetapjaid ja liiklusõnnetuste ohvreid, nimetades neid "15 minuti kuulsusteks"
komplektist midagi ei puuduks, nt tanu, põll või sukad. 6. Aksessuaarid Frakki kandes sobib väga hästi hõbe- või kulduur, kuid mitte käekell. Fraki kui kõige pidulikuma riietuse juurde sobivad väärismetallist ja vääriskividega kaunistatud mansetinööbid. Galakleidi juurde ei kasutata käe- ega kaelaskantavat kella. Ehted on hinnalised ja ehtsate kalliskividega. Juveele kantakse komplektina. Alati sobib kanda ehtsat pärlikeed. Välistatud on odavad masstoodangus ehted ja vääriskivide imitatsioonid. Smokingi korral võib kanda ehissõrmust ja hinnalist, elegantset käekella. Sportlik käekell õhturiietuse juurde ei kuulu. Naiste korral suur ehtekomplekt võib mõjuda ülepakkumisena. Pärlid ja originaalehted sobivad alati. Kui tume ülikond asendab frakki, valitakse rangemad ja hinnalisemad ehted. Mansetinööbid on siis kohustuslikud. Pärastlõunaüritustel võib tumeda ülikonna juurde ehteid kanda vabamalt
Sellest tulenes kehahoiak, kus pea oli üleslükatud. Klosskübaratel oli tavaline kella kuju, sibulakujulise tipuga, mis, kui õigesti disainitud, võis lisada pikkusele sentimeetreid. See oli väga vajalik kõrgi välimuse saavutamiseks, mis oli sel ajastul moes. Tarbekunstist tuli klosskübaratele siksak õmblus ning paljude kübarate ehitus. Tarbekunstiga saavutatavad lisandid olid väga populaarsed. Klosskübarad eksisteerisid erinevates vormides, nagu näiteks baretid. Masstoodangus klosskübaraid toodeti sisalist ning ka Taist pärit kõrtest, mis andsid kübarale läike ning muutsid ta veel rohkem kiivri taoliseks. 5.4 Kübarad Majanduskriisi järel 1930-1939 Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm Kübarate lai ülaserv oli olnud kadunud terveks põlvkonnaks, kuid umbes 1934. aastast vaadati Euroopa poole seoses kübarate moega
annaabi.ee 
